ahven (Perca fluviatilis; ingl European perch, vn pечной окунь), Euraasia mage- ja riimvees elutsev kala, kuulub ahvenaliste seltsi. Eesti sise- ja rannavees on ahven levinuimaid kalaliike. Teda leidub enam kui 90%-s Eesti järvedest.

Ahvena värvus sõltub veekogust. Enamasti on tema selg mustjasroheline, rohekaskollastel külgedel on 5–9 tumedat põikvööti, kõht valkjas, uimed oranžikad. Seljauimi kaks, neist eesmine koosneb ogakiirtest, tagaosas tume laik; kehal 6–7 tumedat püstvööti. Kasvab harilikult 10–30 cm, erandjuhtudel 40–50 cm pikkuseks. 1964. aastal püüti Peipsist ahven, kelle mass oli 2,8 kg. Suguküpseks saab 3–4-aastaselt, koeb aprillis-mais. Marjateri 900 000, need on ühendunud võrkjaks silindriks (lindiks), mis koetakse taimedele või kividele. Toitub noorena peamiselt zooplanktonist ja põhjaloomadest, hiljem muutub röövkalaks. Kalakasvandustes on ahven prügikala, sest ta on vääriskalade oluline toidukonkurent, sööb ka nende marja, vastseid ja maime.

Laialdase leviku ja suure arvukuse tõttu püütakse teda palju. Eestis püüti 2010. aastal ahvenat siseveekogudest 1217,4 ja merest 878,8 tonni.

MerLe, 1996; EME 1, 2008; muudetud 2011