Antsla
 |
| Antsla üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 1386 |
| Linna õigused | 1938 |
| Maakond | Võrumaa |
Antsla, vallasisene linn Võrumaa loodeosas Antsla vallas Valga–Petseri raudtee ääres.
Paikneb lavakõrgendikul, mis kirdeserval madaldub Lambahanna (Maasika) oja ja lõunas Ärnu jõe suunas. Linna põhjapiiril, Lambahanna ojal paikneb Nässmetsa paisjärv.
Antslas on vallavalitsus ja päästekomando.
Haridus, kultuur ja tervishoid
| Antsla elanike arv | |
| Aasta | Elanike arv |
| 1922 | 920 |
| 1926 | 1295 |
| 1934 | 1558 |
| 1959 | 2453 |
| 1970 | 2211 |
| 1979 | 1952 |
| 1989 | 1688 |
| 2000 | 1547 |
| 2003 | 1502 |
Antslas asuvad gümnaasium (2002/03. õa 605, 2009/10. õa 457 õpilast), Antsla kooli muuseum, muusikakool, postkontor, kultuuri- ja spordikeskus ning linnaraamatukogu.
Endise Antsla haigla ruumides töötab perearstikeskus ja Antsla Haigla MTÜ (laboratoorsed uuringud, füsioteraapia, massaaž, röntgeni- ja ultraheliuuringud) ning MTÜ Antsla Tervisekeskuse hooldekodu (20 kohta).
Antsla-Kraavi õigeusu kirik asub Antslast kirdes Kraavi külas, linnas tegutseb Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide kogudus.
Transport ja majandus
| Antsla töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 112 | 21 |
| Mäetööstus | 4 | 0 |
| Töötlev tööstus | 260 | 162 |
| sh. tekstiili- ja õmblustööstus | 47 | |
| puidu töötlemine | 89 | |
| Energia- ja veevarustus | 4 | 12 |
| Ehitus | 52 | 24 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 132 | 66 |
| Hotellid ja restoranid | 28 | 15 |
| Veondus, laondus ja side | 84 | 57 |
| Rahandus | 3 | |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 7 | |
| Avalik haldus ja riigikaitse; | 16 | 28 |
| kohustuslik sotsiaalkindlustus | ||
| Haridus | 64 | 59 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 40 | 20 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 76 | 10 |
| Töötajaid kokku | 872 | 486 |
Antslas asub transpordiettevõte AS Taisto, õmblemisega tegeleb OÜ Antsla Rõivas ja kaubandusega Antsla Tarbijate Ühistu. Majutus- ja toitlustusteenust pakub Veski Külalistemaja. Antsla külje all Kollino külas asuvad AS Taisto Transport, AS Taisto Liinid ja Taisto Express OÜ.
Antsla
Ajalugu
Asula kandis esialgu kõrtsi ja postijaama järgi Siksälä nime, seejärel hakati paika nimetama Haukaks ja hiljem Antslaks. Selle kasvu soodustas 1889 avatud raudteejaam, mis on nime saanud kahe lähedal asuva mõisa järgi (Vana- ja Uue-Antsla); ümbruskonda osteti rohkesti ehituskrunte, edenesid väiketööstus ja -kaubandus. 1920 sai Antsla aleviks, linn on ta aastast 1938, 1950–59 oli samanimelise rajooni keskus. 9. VII 1941 – 14. VIII 1944 kestis Antslas Saksa okupatsioon, sõjas hävis rohkem kui pool linna. Omavalitsusliku staatuse sai 22. IV 1993. 1999 ühines Antsla linn vallaga.
 Antsla alev |  Antsla Tarvitajate Ühisuse maja |  Antsla alevi tänav 1913. aastal |
Kirjandus
- Antsla linn 70 (koostaja K. Kool). Võru, 2008
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
