Aserbaidžaani Rahvuslik Teaduste Akadeemia

Aserbaidžaani TA peahoone (arhitekt Mikayıl Hüseynov, 1951–66)

Aserbaidžaani TA presidendid
Nimi Aastad
Mir Əsədulla Mirqasımov 1945–47
Yusif Məmmədəliyev 1947–50, 1958–61
Musa Əliyev 1950–58
Zahid Xəlilov 1961–67
Rüstəm İsmayılov 1967–70
Həsən Abdullayev 1970–83
Eldar Salayev 1983–97
Fəraməz Maqsudov 1997–2000
Mahmud Kərimov 2001–13
Akif Əlizadə 2013–

Aserbaidžaani Rahvuslik Teaduste Akadeemia (Azərbaycan Milli Elmlər Akademiyası, AMEA) on 31. III 1945. aastal asutatud teadusasutuste ja kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, mille ülesanne on arendada ja esindada Aserbaidžaani teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Aserbaidžaani huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi; asub Bakuus (sh akadeemia linnak ja presidiumi hoone), piirkondlikud osakonnad on Naxçıvanis ja Gəncəs, piirkondlikud teaduskeskused Şəkis, Lənkəranis ja Qubas.

Akadeemiat kõrgeim juhtimisorgan on presiidium, kuhu kuuluvad president (aastast 2013 Akif Əlizadə), 4 asepresidenti, akadeemik-sekretär ja presiidiumi liikmed. 2015 oli akadeemial 69 täis- (akadeemikut), 116 kirjavahetaja- ja 14 välismaist auliiget. Akadeemia presiidiumi juures tegutsesid mh teadusraamatukogu, uurimiskeskus Aserbaidžaani riiklik entsüklopeedia ja teadusuuringute koordinatsioonikeskus.

Akadeemial oli 2015 seitse osakonda: füüsika-matemaatika ja tehnikateaduste, keemiateaduste, maateaduste, bioloogia- ja meditsiiniteaduste, humanitaarteaduste ja ühiskonnateaduste osakond. Nende osakondade alluvuses tegutses 42 instituuti, sh füüsikainstituut, matemaatika- ja mehaanikainstituut, Nəsrəddin Tusi nimeline Şamaxı astrofüüsika observatoorium, Yusif Məmmədəliyevi naftakeemiainstituut, geoloogiainstituut, majandusinstituut, inimõiguste teaduslik uurimisinstituut, ajalooinstituut, Nizami kirjandusinstituut, Füzuli nimeline käsikirjainstituut, mikrobioloogia instituut, folklooriinstituut, botaanikaaed ja veel mitmed instituudid ning allasutused.

Ajalugu

1920. aastate algusest toimus teadustegevus peamiselt Bakuu ülikoolis. 1923 loodi Nəriman Nərimanovi algatusel Aserbaidžaani teadusuuringute ühing, millel olid ajaloo-etnograafia, majandus- ja loodusteaduste sektsioon ning piirkondlikud osakonnad ja mis aastast 1925 oli valitsuse otsealluvuses. 1929 moodustati selle baasil Aserbaidžaani riiklik teadusuuringute instituut. 1932 loodi sellest NSV Liidu Teaduste Akadeemia Taga-Kaukaasia filiaali Aserbaidžaani osakond, mis oktoobrist 1935 sai NSV Liidu TA Aserbaidžaani filiaaliks. Seniste osakondade baasil moodustati teadusinstituudid. 23. I 1945 moodustati Aserbaidžaani NSV Teaduste Akadeemia. Akadeemial oli sel ajal 4 osakonda, 16 instituuti, 3 muuseumi ning teadusbaasid Naxçıvanis, Gəncəs, Xankəndis ja Qubas. Samal aastal valiti akadeemiasse 15 tegevliiget. 31. III 1945 toimunud tegevliikmete esimesel koosolekul valiti teaduste akadeemia presidendiks Mir Əsədulla Mirqasımov (1883–1958). Aastast 1991 kannab praegust nime.

Vaata ka seotud artikleid

Välislink

Loodud 2015