Audova, Aleksander

Aleksander Audova (3. VII 1892 Keressaare küla, Vara vald – 7. XII 1932 Moskva), loodusteadlane, bioloogiadoktor (1922); taluniku poeg. Lõpetas 1918 Tartu Ülikooli (TÜ). Koostöös geoloog Hendrik Bekkeriga valmis tal 1918 esimene eestikeelne hüdrobioloogiaalane uurimus („Andmeid Pühajärve uurimisest”). Kaitses doktoriväitekirja füsioloogia alal. Oli TÜ-s füsioloogiastipendiaat, seejärel Tartus kooliõpetaja ja 5 aastat rahvaülikooli juhataja, 1927–31 TÜ-s füsioloogia eradotsent. Kirjutas keskkoolile esimese eestikeelse inimese anatoomia ja füsioloogia ning üldbioloogia õpiku, oli „Tervishoiu käsiraamatu" ja „Eesti entsüklopeedia” autoreid. Osales eestikeelse loodusteaduse terminoloogia loomises. Propageeris teadusi ning tervislikke eluviise. Oli eugeenikaseltsi Tõutervis juhte. Asutas 1926 ateistliku ühingu Humanitas ja 1931 pahempoolse Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühingu (tegutses Tartus aastani 1933). Haigestus maovähki, rakendas nälgravi. Lahkus 1932 marksistliku tegevuse tõttu ja raskesti haigena Eestist, jätkas erialast tööd Moskva ülikooli füsioloogiainstituudis.

Töid

  • Lihasööjad taimed (1919)
  • Järve taimed (1920)
  • Inimese anatoomia ja füsioloogia õpiraamat (1921, 21930)
  • Üldine bioloogia (1924)
  • Klassiriik, sõda ja tööliskond (1929)
  • Das Aussterben der mesozoischen Reptilien. – Palaeobiologica (Viin) 1929, 2
  • Kas viletsus ja tööpuudus on paratamatud (1931)

Kirjandus

  • Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000
  • H. Haberman. Aleksander Audova. Eesti Loodus 1958, 1

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (V. Masing)