barokk, 16.–18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, väljendas enamasti vastureformatsioonile omast elutaju.

• Kirjanduses teravate kontrastide ja ülimalt viimistletud stiilikujunditega kirjandussuund; Itaalias tuntud marinismi, Hispaanias kult(eran)ismi ehk gongorismi ja kontseptismi, Inglismaal eufuismi nime all.
• Kunstis stiil, mida iseloomustavad liikuvus, rahutus ja tundepaisutus. Avaldus peamiselt arhitektuuris, kujundati suuri ansambleid, kus arhitektuur, skulptuur ja aiakunst on tihedas ühenduses. Barokkehitis on raskepärane ja toretsev (Gian Lorenzo Bernini, Giacomo Barozzi da Vignola, Francesco Borromini jt). Maalikunstis harrastati ajaloolisi teemasid, dünaamilisus saavutati diagonaalil põhineva kompositsiooniga ning kontrastidega (Peter Paul Rubens, Bartolomé Esteban Murillo, Rembrandt, Anthonis van Dyck, Diego Rodríguez de Velázquez jt). Skulptuuris oli valdav dekoratiivplastika (G. L. Bernini, François Girardon). Hakati viljelema portselanist pisiplastikat.
• Muusikas asendusid baroki ajal keskaegsed helilaadid mažoor-minoorsüsteemiga, polüfoonia asendus homofooniaga ja kujunes uusi teosevorme: ooper, oratoorium, concerto grosso, süit, fuuga. Barokkmuusika peamised esindajad on Claudio Monteverdi, Henry Purcell, Antonio Vivaldi, Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel.

VE, 2006