Heinrich von Bock (täisnimega Heinrich Anton Hermann Karl Peter Moritz von; 30. XI 1818 Loodi mõis –25. II 1903 Riia), Liivimaa rüütelkonnategelane, balti aadli konservatiivse suuna võimekas liider. Ka tema isa Heinrich August von Bock ja vanavanaisa olid tunnustatud rüütelkonnapoliitikud, vend Woldemar von Bock.

Õppis 1837–1839 Tartu ülikoolis õigusteadust, seejärel reisis ja täiendas end Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Oli 1845–57 Liivimaa maateenistuses, 1860–67 kreisisaadik, 1867–1872 ja 1884–1887 Liivimaa maanõunik ning 1872–1884 maamarssal.1845–1857 majandas ta Trikāta rüütelkonnamõisat, aastast 1863 on tema valduses Loodi mõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal. Osales tolleaegsete maaomavalitsuste reformide teostamises. Teda iseloomustatakse kui andekat diplomaati ja hiilgavat läbirääkijat, kuid neist lihvitud oskustest jäi siiski väheks, et võidelda 19. sajandi lõpul peale tungiva venestusreformide vastu. Juba 1878. aastal hoiatas ta haldusreformide eest, mis võivad viia Balti erikorra ja senise iseolemise kadumisele. Tema 1881. aastal keisrile kuberneri kohta esitatud ametlik kaebus algatas Manasseini revisjoni.

Heinrich von Bocki abikaasa Wilhelmine von Bock-Schröder-Devrient oli rahvusvahelise tuntusega ooperiprimadonna.

EE 12, 2000; muudetud 2013