Kogemuslikke geoloogilisi teadmisi rakendasid Eestimaa elanikud oma praktiliste vajaduste rahuldamiseks juba siis, kui elukoha läheduses leiduvaid kivimeid kasutati töö- ja sõjariistade valmistamiseks, rääkimata linnuste ehitamisest jms. Sihipärased geoloogilised uuringud algasid 19. sajandi alguses, kui Tartu ülikoolis rajati 1820 mineraloogiakabinet. Sellel sajandil tegutsenud uurijad olid enamasti Tartu ülikoolist. Olulisimad olid Eduard Eichwaldi ja Friedrich Schmidti teedrajavad tööd, mis käsitlesid aluspõhja stratigraafiat ja paleontoloogiat ning põhjendasid kvaternaarse jäätumise teooriat. 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul külastas Eestit, mille vanapaleosoilised kivimid ja kivistised olid maailmas juba kuulsust võitnud kui suurepäraselt säilinud uurimisobjektid, rohkesti välismaiseid geolooge, eriti Saksamaalt, aga ka lähinaabrusest ja kaugemaltki (USA-st). Nad avaldasid mitu olulist uurimust Eesti geoloogilise ehituse ja kivististe kohta.

Enne Teist maailmasõda oli Eesti teadustöö suures osas koondunud Tartu Ülikooli. Olulisi tulemusi saavutasid, eriti paleontoloogias ja kvaternaarigeoloogias, Hendrik Bekker (esimene eestlasest geoloogiaprofessor), Artur Luha, Karl Orviku, Paul William Thomson, Armin Öpik jmt. Rakenduslike uuringute edendamiseks asutati 1937 Eesti Geoloogiline Komitee, mis tegeles geoloogilise kaardistamise ning fosforiidi- ja põlevkivimaardlate uuringutega. Samal aastal asutatud Loodusvarade Instituudis alustati hüdrogeoloogilisi ning ehitus- ja ballastmaterjalide uuringuid, kuid mõlema rakendusasutuse tegevus katkes Nõukogude võimu tulekuga juba 1940.

Pärast Teist maailmasõda kandus teadustöö keskus Eesti NSV Teaduste Akadeemia (praegu Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituuti (asutatud 1947) ja rakendusgeoloogiaalane tegevus 1957 asutatud ENSV Geoloogia Valitsusse (praegu Eesti Geoloogiakeskus). Tartu Ülikooli geoloogiaosakond on alates 1950. aastatest ette valmistanud geolooge, mistõttu Eestis on paljudel geoloogia erialadel piisav hulk spetsialiste, ja kuigi kõik geoloogiaasutused (v.a Tartu Ülikooli geoloogiainstituut) on oma koosseisu vähendanud, on geoloogilise uurimise temaatika kooskõlas nüüdisajal maailmas valitsevate suundadega.

Vaata ka täiendavalt artiklit

• Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu

EE 11, 2000 (D. Kaljo); muudetud 2012