Eesti vanimad linnused, Eesti umbes 100 muistset linnusest on arheoloogiliselt uuritud on umbes 40. Vanimad neist olid hilispronksiaja ja varase rauaaja kindlustatud asulad ehk asulalinnused (Asva, Iru, Ridala). Vanemal rauaajal (I aastatuhande I poolel pKr), kasutati linnuseid harva. Rohkesti rajati linnuseid keskmisel rauaajal (800–400 eKr), siis mõni ka hävis (Iru, Rõuge jt). Kõige tugevamate kaitseehitistega linnused kuuluvad esiaja lõppu. Enamik linnuseid paiknes looduslikul seljakul või künkal (linnamägi), madalale kühmule või tasasele maale ehitati ringvall-linnuseid. Viimaseid oli eriti Saaremaal, Muhus ja tasase pinnamoega Lääne-Eestis, kus neid nimetati maalinnadeks. Paljusid linnuseid on nimetatud Henriku Liivimaa kroonikas (Otepää, Viljandi, Tartu jt.). 

Linnuste õue katvast kultuurikihist on peale esemeleidude ja loomaluude saadud ka elamute ja muude hoonete jäänuseid. Kaitseehitiste põhiline osa oli õue kas täielikult või osaliselt ääristanud mulla-, liiva- või kruusavall. Seda toestasid sõrestikud, tarandid, seinad või muud puittarindid, mis ulatusid ka valli harjale. Lääne- ja Põhja-Eesti linnuste vallides kasutati ka kivi. Esiaja lõpus said kaitsesüsteemi osaks tornrajatised ja kindlustatud väravakäigud (Lõhavere, Pada, Varbola). Esiaja lõpus olid linnused ühiskondlikku ja poliitlise elu keskused, paljude linnuste juures oli asula. Enamik tähtsaid keskaja linnuseid rajati 13. sajandi muistsete linnuste kohale.

Võõrvõimude poolt rajatud linnustest loe Eesti keskaegsed linnused.

Eesti muinaslinnuste uurimine

Eesti ja liivi linnused on läänemeresoome hõimude monumentaalseimad muistised. Neid hakati tundma õppima küll juba 18. sajandil, kuid kulukuse pärast jäi nende uurimine 20. sajandi alguseni väheseks. Rohke linnuste uurimine algas 1930. aastail (Peedu, Iru, Asva, Kuusalu, Lõhavere, Varbola), hiljem on arheoloogid kaevanud Rõuge, Otepää, Tartu, Soontagana, Valjala, Sinialliku, Naanu, Kurevere, Pada ja mitut teist linnust. Linnuste uurimise tulemusi on kokku võtnud Harri Moora ja Evald Tõnisson.

Kirjandus

• Muistse Eesti linnused. Tartu, 1939
• H. Moora. Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s. – Muistsed asulad ja linnused. Arheoloogiline kogumik, I. Tallinn, 1955
• E. Tõnisson. Linnamäed ja maalinnad. Tallinn, 1966
• H. Moora. Einige Ergebnisse der Burgbergforschung im Ostbaltikum.– Suomen Museo. Helsinki, 1967
• Eesti esiajalugu. Tallinn, 1982