Eesti Postimees

Eesti Postimehe päismik (1864)

Eesti Postimees (aastani 1879 Eesti Postimees ehk Näddalaleht), Johann Voldemar Jannseni (väljaandja ja toimetaja 1864–80) asutatud nädalaleht; ilmus 13. I 1864 – 26. V 1894 Tartus (proovinumber 13. XI 1863), 2. VI 1894 – 23. XII 1905 Tallinnas (1904–05 2 numbrit nädalas). Oli ilmumise algusajal Eesti tähtsaim ajaleht, äratas rahvustunnet, ärgitas haridust omandama ja talusid päriseks ostma, kuid oli mõisnikesõbralik (1871–79 sai Jannsen rüütelkondadelt toetust). Kujunes 1870. aastail alalhoidlik-klerikaalse suuna häälekandjaks (trükiarv suurenes 6000-ni). Minetas pärast Sakala (1878) ja Postimehe (1886) ilmuma hakkamist järk-järgult oma mõju. Pärast 1880. aastat andsid Eesti Postimeest välja Harry ja Eugen Jannsen, Wilhelm Adolph Just, Jakob Tülk, August Busch jmt, toimetasid Ado Grenzstein, Karl August Hermann, J. Tülk, A. Busch ja Jaan Sitska.

Eesti Postimehe kaasandena ilmus mitmesuguseid lisasid: Eesti Postimehe juttotuba (1863–69), Missionär ehk sõnnumed pagganatest (1863–68), Eesti Postimehe õhtukõned (1869), Eesti Postimehe Muusiku lisaleht (1882–1901), Eesti Postimehe Jututuba (1896–98), Eesti Postimehe Põllutöö ja Teaduste eralisa (1902–03), Eesti Postimehe Teaduste eralisa (1904–05). Leht suleti seoses sõjaseaduse kehtestamisega 1905. aasta revolutsiooni ajal.