Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinnas asuv info-, teadus- ja kultuuriasutus. Eesti Rahvusraamatukogu paikneb Balti riikide suurimas raamatukoguhoones (valminud 1993, arhitekt Raine Karp). Hoidlate maht on 5 miljonit teavikut. 2010 oli raamatukogu kasutuskogudes 3,4 miljonit teavikut, registreeritud kasutajaid 40 833, raamatukogu külastusi 145 559, e-raamatukogu külastusi 574 806.

Eesti Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu seaduse põhjal Eesti Rahvusraamatukogu kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks kõik teavikud, mis on ilmunud Eestis, eesti keeles ja mis puudutavad Eestit, olenemata ilmumiskohast. Koostab riiklikku rahvusbibliograafiat, on trükitoodangu, raamatustatistika ning rahvusvaheliste standardnumbrite ISSN, ISBN ja ISMN rahvuslik keskus. Saab igast Eestis ilmunud raamatust sundeksemplari.

Parlamendiraamatukoguna teenindab Eesti Rahvusraamatukogu Riigikogu, valitsust ja teisi põhiseaduslikke institutsioone, koostab Eesti õigusbibliograafiat, peab Riigikogu arhiivi, on 11 rahvusvahelise organisatsiooni depooraamatukogu. Teadusliku humanitaaraamatukoguna tagab humanitaar- ja sotsiaalteadustealase informatsiooni. Raamatukogunduse teabekeskusena vahendab erialainfot, korraldab raamatukogutöötajate täiendusõpet, teeb raamatukogundus-, bibliograafia-, raamatuteadus- ning informaatikaalaseid uurimistöid. Koos Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga annab välja ajakirja Raamatukogu. Digiteeritud väljaanded on kättesaadavad digitaalarhiivi DIGAR kaudu. Eesti Rahvusraamatukogu tegutseb kultuurikeskusena, kus toimuvad näitused, kontserdid, konverentsid ja muu selline.

Ajalugu

Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarsaal (2002)

Eesti Rahvusraamatukogu on asutatud 1918.

• 1918–40 oli Riigiraamatukogu (parlamendiraamatukogu). 1919. aastast sai raamatukogu kõigi Eesti trükiste sundeksemplari. 1921 sõlmiti esimesed välisvahetuslepingud. 1935 loodi Eesti trükiste arhiivkogu ning algas Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse komplekteerimine. 1930. aastail oli kogudes ligikaudu 50 000 trükist.
• 1940–41 Eesti NSV Riigiraamatukogu.
• 1944–53 Eesti NSV Riiklik Raamatukogu. Katkesid sidemed välisriikide raamatukogudega.Täitis avaliku raamatukogu ülesandeid. Raamatukogu juhiti vastavalt nõukogulikele raamatukogueeskirjadele. Kogudes hakkas domineerima üleliidulise sundeksemplarina saadud venekeelne trükis.
• 1953–88 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu.
• 1988. aastast Eesti Rahvusraamatukogu. 1989 taastati parlamendiraamatukogu staatus.

Eesti Rahvusraamatukogu vanim raamat on Kölni teoloogi Lambertus de Monte teos „Copulata super tres libros Aristotelis De anima...” (Köln, 1486), vanim Eestis trükitud teos Tartu ülikooli professori Friedrich Meniuse uurimus „Historischer Prodromus des Lieffländischen Rechtens and Regiments” (Dorpat, 1633).