fotogramm-meetria
fotogramm-meetria (<foto- + kr gramma 'kirjutis' + metreō 'mõõdan'), objektide asendi, mõõtmete ja kuju määramine nende fotokujutiste järgi. Fotogramm-meetriat rakendatakse peamiselt topograafiliste kaartide ja plaanide valmistamisel aerofotode (aerofotomõõdistamine) või terrestriliste (maapinnalt foto(teodoliit)kaameraga tehtud) fotode järgi. Need fotod kujutavad endast pildistatud objektide tsentraalprojektsioone, kus kujutised on kaldest ja maastiku reljeefist tulenevalt moondunud. Fotomehaaniline, optiline, graafiline või analüütiline teisendamine (transformeerimine) võimaldab fotost saada kujutise, mis vastab objekti ortogonaalprojektsioonile. Punktide ruumilise asendi määramiseks on vaja, et iga objekt oleks kujutatud vähemalt kahel kattuval fotol, mis on tehtud eri kohtadest.
Fotogramm-meetria haru, mis tegeleb punktide ruumilise asendi määramisega, nimet stereofotogramm-meetriaks. Fotogramm-meetrias kasutatakse mitmesugust sellekohast aparatuuri (fotoreduktorit, fototransformaatorit, stereokomparaatorit, pretsisioonstereomeetrit, stereoskoopi jms). Universaalriistad (multipleks, stereoplanigraaf jt) võimaldavad vahetult saada fotografeeritud objektide ruumilisi mudeleid ning mõõta ja valmistada topograafilisi plaane.
Fotogramm-meetrilisi meetodeid rakendatakse metsanduses, geoloogias, hüdroloogias, arstiteaduses (kohtumeditsiinis, röntgenograafias), arhitektuuris (mälestusmärkide jms uurimisel), ehitiste ja mudelite deformatsioonide määramisel, täpsete skulptuuride valmistamisel, lennunduses lennutrajektooride mõõtmisel ja mujal.
Kosmoselennuaparaatidelt saadud fotogramm-meetrilise teabe põhjal koostatakse fotoskeeme, plaane ja kaarte, uuritakse Maa jt planeetide pinda ning saadakse informatsiooni meteoroloogilisteks, geograafilisteks ja geoloogilisteks uuringuteks (näiteks veevarude, lumikatte paksuse jms määramiseks).
Kirjandus
В. В. Кислов. Фотограмметрия. Москва, 1979
П. Н. Расканов. Стереофотограмметрия для целей картографирования и решения инженерных задач. Москва, 1983
EE 3, 1988