geograafiline keskkond, Maa loodus, inimese looduslik keskkond ja olemasolu tingimus. Kõige üldisemalt kasutab inimkond geograafilist keskkonda oma elutegevuse tagamiseks läbi erinevate vajaduste rahuldamise. Sellega mõjutatakse kogu loodulikku ümbrust Maal suuremal või vähemal määral. Mõju ulatus ja iseloom (halvendab/parendab looduslikku keskkonda) ja surve suurus looduskeskkonnale sõltub tootmistehnoloogia ja inimühiskonna eri osade elukorralduse täiuslikkusest, inimkonna paiknemise iseloomust ja rahvastiku (erinevate ühiskondade) elulaadist. Kitsamalt võttes on geograafilise keskkonnana käsitletud ka elus ja eluta loodusvarasid. Mõningates käsitlustes on geograafilisele keskonnale vastandatud tehnosfääri (inimloomeline keskkond), kuigi nende piir on tinglik.

Vaata ka seotud artiklit

• geograafiline determinism

EE 3, 1988; muudetud 2014 (H. Aasmäe)