Hanila vald

Hanila valla üldandmed
Elanike arv (2010)	1642
Pindala	231,88 km2
Vallavanem	Arno Peksar
Maakond	Läänemaa

Hanila vald asub Läänemaa lõunaosas; 231,88 km², 1642 elanikku (2010). Keskus Kõmsi külas.

Rahvastik

Hanila vallas on 1 alevik (Virtsu) ja 28 küla.

Külad

Esivere, Hanila, Karuse, Kaseküla, Kause, Kinksi, Kiska, Kokuta, Kuke, Kõera, Kõmsi, Linnuse, Lõo, Massu, Mõisaküla, Mäense, Nehatu, Nurmsi, Pajumaa, Pivarootsi, Rame, Rannaküla, Ridase, Salevere, Ullaste, Vatla, Voose, Äila.

Vaata ka Hanila valla elanike arv asulati

Loodus

Hõlmab Lääne-Eesti madaliku liigestunud rannikuala (Virtsu poolsaar, Rame laht) Topi lahest Pivarootsi laheni. Sisemaal jäävad valla piiresse Karuse ümbrus ja suurem osa Tuhu soost. Arvukatest väikesaartest on tuntuimad Kõbajad, Uuluti ning Ahe- ja Ruilaid. Biohermsete kõrgendikena paistavad silma Salevere Salumägi (Salevere pank), Mõisaküla Salumägi ja Kiireste Kivimägi. Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal paiknes Vatla maalinn (39 m). Hanila valla metsasus on umbes 40%. Riigimetsamaid majandab Läänemaa metskonna Kullamaa metsandik.

Hanila valla piires asuvad Puhtu-Laelatu looduskaitseala, osa Matsalu rahvuspargist, Nehatu looduskaitsealast, Tuhu maastikukaitsealast ja Paadrema looduskaitsealast. Vallas on 11 hoiuala: Kangruaadu, Karuse-Linnuse (osaliselt), Kuke-Kiili, Mõisaküla panga, Oademetsa (osaliselt), Poanse (osaliselt), Porsiku, Puiskarjamaa, Rame, Tuhu (osaliselt) ja Väinamere (osaliselt) hoiuala. Kaitse all on Massu mõisa park (5,6 ha) ja Vatla mõisa park (14 ha) ning 3 Kopli tamme (suurim kõrgus on 21 m; Voose külas), 2 Laane tamme (suurim kõrgus on 20 m; Voose külas), Tammari tamm (n-ö kandilise tüvega; Nehatu külas) ja mitu mets-õunapuud (Lõo, Salevere, Nehatu ja Rame külas). Rändrahnudest on kaitse all Jaagu-Mihkli kivi ehk Jaagu-Mihkli hiiekivi ehk Massu suurkivi (ümbermõõt 30 m; Ridase külas), Massu rändrahn (16,8 m; Massu külas), Soomadise rändrahn (Kõmsi külas) ja Ussikivi (Kause külas).

Salevere pank

Puhtu rand

Puhtulaiu kadakad

Haridus, kultuur ja usuelu

Kõmsil on lasteaed-algkool, postkontor, rahvamaja ja raamatukogu, Vatlas põhikool, rahvamaja ja raamatukogu ning Virtsus põhikool ja raamatukogu, Hanilas muuseum ning Virtsus harrastusmuuseum ja Kirsi vanasõidukite talumuuseum. Tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Hanila Pauluse kogudus (Hanila Pauluse kirik) ja Karuse Margareeta kogudus. Kõmsil tegutseb Uue-Virtsu apostliku õigeusu kogudus (1889 ehitatud kirik on varemeis, teenistused toimuvad kogudusemajas). Kirikute lähedal on kalmistud. 1969 hakati Kõmsil Eestis esimest korda uurima muistseid põlde. Vaata ka Kõmsi kivikalmed.

Vatla mõisa endises härrastemajas on kool

Hanila Pauluse kirik vanal fotol

Kõmsi kivikalme

Ajalugu

20. sajandi algul kuulus nüüdse Hanila valla põhiosa Massu valda, lõunaserv Paatsalu valda. 1939 ühendati suurem osa Massu vallast, Lihula vallast Karuse ümbrus ja Paatsalu valla põhjaosa uueks Karuse vallaks. 1945 moodustati sellest Hanila, Karuse ja Massu külanõukogu, mis hiljem ühendati Hanila külanõukoguks. Nüüdse suuruse sai vald 1976 ja omavalitsusliku valla staatuse 20. II 1992.