Hanko, August

August Johannes Hanko (18. I 1879 Suure-Kambja vald – 25. V 1952 Arljuki asula, Kemerovo oblast, Vene NFSV), ajakirjanik ja merendustegelane. Lõpetas 1904 Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Töötas 1902 ja 1904–05 ajalehes Postimees, oli 1906–07 ajalehtede Sõnumed ja Vaatleja peatoimetaja. Arreteeriti 1907 riigivastases tegevuses süüdistatuna ja saadeti Baltimaadest välja. Töötas 1908–18 Päevalehe toimetuses, asutas 1911 koos Johan Pitkaga Tallinna Laevaühisuse. Vabadussõja ajal oli 1918–19 Eesti Ajakirjanduse-büroo juhataja, 1919–20 sõjaminister. Asutas laevaäri Hanko & Co, kuid see läks pankrotti. Tegi koostööd Sõjavägede (1929–37 Kaitsevägede) staabi luureosakonnaga. Kutselise kirjamehena tegi kaastööd ajalehtedele, kavandas suurteost „Maailmasõda 1914–1918” (1939 ilmus 4 vihikut), oli üks viljakaimaid Skandinaavia kirjanduse tõlkijaid (J. Bojeri „Viimane viiking”, 1932, ja „Rahvas mere ääres”, 1939), tõlkis mere- ja sõjajutte ning reisikirju. Arreteeriti 1945, vabanes 1952, kuid suri kuu aega hiljem Venemaal.

Töid

• Leitnant Julius Kuperjanov (1936)
• Admiral Nelson (1938)
• Jaan Poska (1938, ³1998)
• Ühistegevus I–II (1910–11)