impressionism, 1860.–70. aastail Prantsuse maalikunstis alguse saanud, ametliku, akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi, mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike – kirjandust, muusikat ja lavakunsti. Peamised esindajad: Claude Monet, Edgar Degas, Camille Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. Eesti kunstis on impressionismi mõjusid Konrad Mäe, Paul Burmani ja Aleksander Vardi loomingus. Kirjanduses avaldus impressionism1880–1910 eeskätt Saksa kultuuri mõjukonnas ja eriti lühižanrides; iseloomulik on detaili- ja värviküllane looduse ja hingeelu kujutus, meeleolu loov, vaimukas ja mänglev väljendusstiil. Viljelejaid: Eduard von Keyserling, Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl jpt. Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas). Muusikas levis impressionism 1890. aastail. Uute kõlavärvide ja rütmide kaudu taotleti meeleliste loodusmuljete edasiandmist; tähtsaimad esindajad Claude Debussy, Maurice Ravel, Manuel de Falla, Ottorino Respighi, C. Scott, Karol Szymanowski. Eesti muusikas on impressionismilähedust Heino Elleri, Eduard Oja, Evald Aava, Mart Saare ja Kuldar Singi loomingus.

VE, 2006