Jerevani khaaniriigi lipp

Jerevani khaaniriik (aserbaidžaani İrəvani khaaniriik), tekkis Safaviidide vasallriigist Kaukasuses, eksisteeris aastatel 1747–1828. Hõlmas tänapäeva Armeenia kes- ja idakosa, Türgi Iğdır provintsi ja Aserbaidžaani Nahhitševani Autonoomse Vabariigi provintsid Şərur ja Sadarak. Administratiiv- ja kaubanduskeskus Jerevan (aserbaidžaani İrəvan).

Piirkond kuulus 16. sajandist Safaviidide riiki (Çuxur Sədi provints, ejalett või beilerbeilik, haaras ka hilisema Nahhitševani ala), seda valitsesid turgi soost asevalitsejad. Oli 16. ja 17. sajandil Osmanite Türgi ja Safaviidide Iraani vahelise võitluse tallermaa. Läks šahh Abbas I ajal 17. sajandi alguses ja uuesti Nadir-šahhi ajal 18. sajandi alguses Safaviididele. Muutus päritava võimuga khaaniriigiks pärast Nadir-šahhi surma.

Riigis valitses turgi Kadžaaride khaanidünastia. Rahvastikust moodustasid enamuse muslimid, sh aserbaidžaanlased, Jerevani ümbruses elanud pärslased, kurdid ja vähemal määral armeenlased. 

Vene-Iraani sõja tulemusel läks piirkond 1828 Turkmantšai lepinguga Venemaale. Moodustas koos Nahhitševani khaaniriigi aladega Armeenia oblasti. 19. sajandi I poolel asustati sinna massiliselt armeenlasi Iraanist.

Khaaniriigi pealinn oli tähtis poliitiline, majandus ja kultuurikeskus, kus oli võimas linnus (16. sajand) ja valitseja palee (17. sajand, ümber ehitatud 18. sajandi lõpus, hävis 1914), mitu kirikut ja mošeed, sh ainsana tänaseni sälinud Sinine mošee (1770. aastad).

Vaata ka seotud artikleid

• Aserbaidžaani khaaniriigid
• Karabahhi khaaniriik
• Nahhitševani khaaniriik

Kirjandus

• Иреванское ханство. Bakuu, 2010

Loodud 2015