Jürgens, Peeter

Peeter Jürgens (10. III 1939 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1969) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1999, aastast 2013 auliige). Isa rätsep, ema õmbleja.

Lõpetas 1968 Ugala õppestuudio ja 1973 Viljandi õhtukeskkooli, õppis 1973–75 Tallinna Polütehnilises Instituudis tööstus- ja tsiviilehitust.

Töötanud 1958–63 kinomehaaniku, elektriku ja sidesõlme töölisena. Olnud 1963–65 Viljandi kultuurimaja kunstiline juht ja peotantsuõpetaja, 1965–94 ja aastast 2000 Ugala näitleja, vahepeal tegutsenud kaubanduses.

Mänginud filmis („Kõrboja peremees”, 1980, Tallinnfilm; „Kertu”, 2013, Amrion; „1944”, 2015, Taska Film, Matila Röhr Productions).

Kasvatanud kaktuseid.

Tunnustusi

• Eesti NSV teeneline kunstnik (1986)
• Viljandi linna teatripreemia 2005, 2015
• Eesti teatri meespeaosatäitja auhind 2014
• Viljandi linna elutöö preemia 2019
• Eesti teatri meeskõrvalosatäitja auhind 2024
• Valgetähe V klassi teenetemärk (2020)

Osi

• Prints (Karnauhhova ja Brauzevitši Helepunane lilleke, 1965)
• Rudolf Ikka (Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus, 1968)
• Lukas (Grušase Armastus, džäss ja kurat, 1969)
• marssal Bernadotte (Bruckneri Kangelaslik komöödia, 1974)
• Juhani Niskamäe (Wuolijoki Niskamäe noorperenaine, 1975, ja Niskamäe Heta, 1978)
• kindral Jepantšin (Dostojevski ja Pētersonsi Idioot, 1976)
• Paralepp (Tammsaare ja Satsi Lunastus (Karin ja Indrek), 1977)
• Ulrik Brendel (Ibseni Rosmersholm, 1978)
• Organ (Ajtmatovi ja Rõskulovi Kirju koer, kes jookseb mere kaldal, 1981)
• Otto Häyrynen (Yliruusi Suveõhtu valss, 1982)
• Haret (Drutse Maa ja päikese nimel, 1982)
• Pagoas ja Siimeon (Tammsaare Juudit, 1969 ja 1983)
• Ado Reinvald (Baturini Kuldrannake, 1986)
• Peapiiskop (Anouilh’ Becket ehk Jumala au, 1989)
• Kenti krahv (Shakespeare’i Kuningas Lear, 1990)
• pankur Mangan (Shaw’ Südamete murdumise maja, 1990)
• Kaikevalde (Kalmuse ja Tammearu Jumalad lahkuvad maalt, 1991)
• Franz (Rodgersi Helisev muusika, 1993)
• superintendant Battle (Christie Lõpp on algus, 1995 Ugalas)
• Jérome Couficel (Sauvajoni Ciao!, 1997 Ugalas)
• Géronte (Molière’i Scapini kelmused, 2000)
• meister Johann (Krossi ja Tubina Mardileib, 2001)
• Nikolai Sergejevitš Ihmenev (Dostojevski ja Gvozdkovi Alandatud ja solvatud, 2001)
• Marioni-Vana (Lennuki Rongid siin enam ei…, 2002)
• Carl Vatters (Shaw’ Ullike Ootamatuste saarelt, 2003)
• Martin Parvi (Gailiti, Tammearu ja Saare Toomas Nipernaadi, 2003)
• Kapitonõtš (Tolstoi ja Tšumatšenko Anna Karenina, 2005)
• härra Bodog (Szakonyi Saateviga, 2006)
• Herman (Zālīte Sirelikassid, 2007)
• Mihhail Ivanov Kostõljov (Gorki Põhjas, 2008)
• Harris (Jerome’i ja Tammearu Kolm meest paadis, 2008)
• Voomer (Kivirähki Vanamehed seitsmendalt, 2009)
• Jürka (Tammsaare ja Tammearu Jürka, 2010)
• Khaan (Pelevini, Kolditsa ja Epneri Kollane nool, 2011)
• Kapral (Kruusvalli Salaste laulupidu, 2011)
• Parun (Õnnepalu Sajand, 2013)
• Juhan (Tammsaare ja Parksepa Vanad ja noored, 2013, meespeaosatäitja auhind)
• Kasimir (Ahlforsi Illusionistid, 2014)
• isa Rice (Doherty Vereliin, 2015)
• Jakup (Lutsu ja Kolditsa Soo, 2016)
• Bylla (Alguse Sätendav pimedus, 2017)
• Julius (Lennuki Meistrite liiga, 2018)
• Kalju (Aardami Toru. Krossides läbi elu, 2019)
• Põder (Jaaksi Valged põdrad, 2020)
• Firss (Tšehhovi Kirsiaed, 2022)
• Abram (Słobodzianeki Meie klass, 2023, meeskõrvalosatäitja auhind)
• Martin Kass (Kiluski Kondas ja maasikasööjad, 2025)

Kirjandus

• A. Kivistik. Kasvanud teatris ia teatriga. – Tee Kommunismile, 27. märts 1976
• V. Saldre. Teatri töömees. – Tee Kommunismile, 26. märts 1988
• P. Jürgens. „Minule meeldib see laulukoht seal...”. Intervjueerinud V. Saldre. – Sakala, 11. märts 1989
• P.-R. Purje. Üheksa ühisnimetajata meest. – Teatrielu ’97
• Peeter Jürgens mängib jälle. Intervjueerinud J. Kressa. – Sakala, 27. november 1997
• P. Jürgens. Üks küsimus. Intervjueerinud H. Kaldma. – Sakala, 8. detsember 1999
• V. Leivak. Publik tänab aplausiga, kaktused õitsemisega. – SL Õhtuleht, 19. jaanuar 2001
• T. Sarv. Palju hobisid, aga vaid üks armastus. – Sakala, 14. märts 2009
• A. Laasik. Kaval-Ants tahab aktsiaseltsis Põrgupõhja jälle hinda tõsta. – Eesti Päevaleht, 25. november 2010
• T. Sarv. Laval kaovad kõik valud. – Sakala, 15. märts 2014
• K. Virro. Ugala raudvara Peeter Jürgens: laval tuleb elada, mitte mängida. – Eesti Päevaleht, 17. märts 2017
• M. Haav. Kui mängust saab elu. – Sakala, 1. detsember 2018
• J. Alllik. Peetriga Peetrist. – Sirp, 8. märts 2019
• M. Haav. Peeter Jürgens: räägid ikka seda, mis hinges. – Sakala, 9. märts 2019
• P.-R. Purje. Kool nüüd algab ja mina lähen kooli …: [Meie klass]. – Sirp, 20. oktoober 2023
• M. Haav. Peeter Jürgens: kui vaja, siis kaob kaob laval valu ja kaob äng. – Sakala, 9. märts 2024
• Ü. Priks. Parim meespeaosatäitja on Ugala südametunnistus. – Sakala, 29. märts 2014
• Vastab Peeter Jürgens. Intervjueerinud K. Kann, M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2024, 6

Välislinke

• Peeter Jürgens Eesti filmi andmebaasis
• Peeter Jürgens Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis
• Peeter Jürgens Ugala kodulehel

Boriss – Peeter Jürgens, Veronika – Mall Hansen-Klaser. Rozovi „Kured lendavad” (Ugala, 1971)

John Bagtry – Peeter Jürgens, Regina Hubbard – Malle Pärn. Hellmani „Metsade taga” (Ugala, 1971)

Paralepp – Peeter Jürgens, Karin – Leila Säälik. Tammsaare ja Satsi „Lunastus” (Ugala, 1977)

Mihkel – Peeter Jürgens, Kihnu Jõnn – Lembit Eelmäe, Jaan – Andres Oks. Smuuli „Kihnu Jõnn” (Ugala, 1980)

Kuzma – Peeter Jürgens, Jumal – Riho Räni, Kurat – Margus Vaher. Varfolomejevi „Pühak ja patune” (Ugala, 1980)