kanjon (<hisp cañón 'toru; kuru'), kitsas sügav järskude, paljudel juhtudel astmeliste veerudega org; tekkinud kuivas kliimas settekivimeis või lössipinnases jõe uuristava toime tagajärjel. Tuntuim on Colorado jõe Suur kanjon (suurim sügavus 1800 m, pikkus 320 km). Sügavaid kanjoneid on Kaukaasias (näiteks Bzõbi ja Sulaki jõe ülemjooksul), Kesk-Aasias (näiteks Amudarja ülemjooksul), Tiibetis (näiteks Brahmaputra ülemjooksul) jm.

Veealused kanjonid paiknevad peamiselt šelfil  ja ulatuvad mandrinõlva või -jalamini. Tekkelt on enamik neist tektoonilised (näiteks Mustas meres), osa on suurte jõgede merepõhjas jätkuvad orud (näiteks Kongo, Induse, Gangese org).

Eestis on väikesi kanjoneid Narva, Kunda, Sõtke jmt Soome lahte suubuva jõe alamjooksul.

Vaata ka seotud artiklit

• veealune kanjon

Haanja looduspargis Hinni kanjon on uuristatud Devoni liivakivisse

Kunda jõgi kanjonis

EE 4, 1989; VE, 2006; muudetud 2011