kasahhi keel

kasahhi keel kuulub turgi keelte kõptšaki-nogai rühma; kasahhi keele lähedased suguluskeeled on nogai ja karakalpaki keel.

Eristus iseseisvaks keeleks 15.–16. sajandil; kirjakeel kujunes 19. sajandi II poolel ning põhines aastani 1928 araabia ja seejärel ladina tähestikul. Aastast 1941 kasutatakse Kasahstanis vene tähestikku, ka Mongoolias, teistes Kesk-Aasia riikides ja Venemaal kasutab kasahhi kirjakeel vene tähestikku, Hiinas (Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas elavad kasahhid) araabia tähestikku, mis on sarnane sellega, mida kasutatakse uiguuri keele kirjutamisel.

Kõnelejaid (2006) Kasahstanis u 8 miljonit, Hiinas u 1 miljon, Venemaal u 500 000 ja Mongoolias u 200 000.

Vaata ka seotud artiklit

Välislingid

EE 4, 1989; EE 15, 2007