Keevallik, Liina

Liina Keevallik (22. IV 1972 Tallinn), lavastuskunstnik. Eesti Kunstnike Liidu (1995), Teatriliidu ja Lavastuskunstnike Liidu liige. Edgar Keevalliku pojatütar ja Harald Kerese tütretütar, Andres Keevalliku ja Sirje Keevalliku tütar.

Lõpetas 1990 Tallinna 7. Keskkooli ja 1995 stsenograafia erialal Tallinna Kunstiülikooli (juhendaja Aime Unt), omandas 2002 samas magistrikraadi ning 2012 Eesti Kunstiakadeemias ja Pariisi 8. Ülikoolis kunsti ja disaini erialal doktorikraadi.

Töötanud 1995–2003 Von Krahli Teatris ja 2008–09 Estonias, hiljem tegutsenud vabakutselisena. Kujundanud sõna-, muusika- ja tantsulavastusi Eesti teatrites ja mujal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus), samuti filme („Pärlimees”, 2006, Nukufilm; „Kuhu põgenevad hinged”, 2007, Exitfilm). Teinud lavastusi ja dokumentaalfilme („Wiiralti unenägu”, 2010, Õed Lümjeerid, koos Ene Rämmeldiga; „Romeo, Julia ja Jüri”, 2011, Revolver Film, koos Karin Reinbergiga). Korraldanud ja kureerinud aastast 2008 koos Katrin Essensoniga interdistsiplinaarse kunsti festivali „Maikellukese päevad”, loonud installatsioone („Tõelise teatrikunstniku tester”, rühmitus L3H, 1999 Praha kvadriennaalil ja 2000 Tartu Kunstimajas), esinenud näitustel (ka maalidega). Kirjutanud teatritekste, libretosid ja stsenaariume („Tabamata ime”, 2006, Rainer Sarneti lühifilmile, Von Krahli Teater), avaldanud filmiteaduslikke artikleid.

Natalie Mei nimeline auhind 2010, kunstnikuauhind 2017.

Lavastusi

  • Kuntu ja Keevalliku Tundekasvatus (2005 Von Krahli Teatris, koos Sven Kuntuga)
  • Keevalliku ja Batmani Pilveooper ehk Dido probleem (2019, Vaba Lava, koos Mart Kampusega, koostöös Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja Digitaalkultuuri Tippkeskusega)

Lavakujundusi

  • Lloyd Webberi Jesus Christ Superstar (1992 Linnahallis, koos Reili Evartiga)
  • Carrolli ja Kampuse Alice peegli taga (1995)
  • Stravinski Sõduri lugu (1996, koostöös Eesti Kontserdi ja NYYD Ensemble’iga)
  • Põldmäe Depressioon baaris (1997, koostöös Eesti Kontserdiga, ka libreto koos Toomas Hussariga)
  • Puccini Il Trittico: Mantel (1997), Gianni Schicchi (1997) ja Õde Angelica (1998, kõik Estonias)
  • Bizet’ Carmen (1998 ja 2011, mõlemad Estonias)
  • Ende, Kampuse ja Erwaldi Ilma lõputa lugu (1998 Tartu Lasteteatris)
  • Keevalliku ja Jalaka Eesti mängud. Pulm. Release 2.0 (1999)
  • Styne’i Sugar (2000 Estonias)
  • Turkka Connecting People (2001)
  • Ravenhilli Mõned teravad polaroidid (2001)
  • Martini Tšehhov & show-bisnis (2001 Tallinna Linnateatris)
  • Johni Aida (2003 Vanemuises)
  • Porteri Suudle mind, Kate! (2004 Endlas)
  • Gorki ja Sarneti Ema (2005 Von Krahli Teatris)
  • Lewise ja Robbinsi Lõvi, nõid ja riidekapp (2007 Vanemuises)
  • Loewe Minu veetlev leedi (2008)
  • Mozarti Così fan tutte (2009)
  • Massenet’ Werther (2012 Vanemuises)
  • Eduri Modigliani – neetud kunstnik, Aintsi muusikale (2012 Estonias)
  • Essensoni ja Karingu Ärka üles! Aeg on surra (2016, Kirbutsirkus ja Vaba Lava, ka lavastusdramaturg)
  • Jaaksi Ma pigem tantsiksin sinuga (2016, R.A.A.A.M. ja Vaba Lava)
  • Epneri NO38 Punane õhupall (2016 NO99-s)
  • Eduri Katariina I, Aintsi muusikale (2018 Estonias)
  • Kilmi ja Aarma Enne meid oli veeuputus (2018, NUKU teatri ja Vaba Lava ühistöö EV 100 teatrisarjas „Sajandi lugu”)

Mujal

  • Gounod’ Faust (1998, ABAO Bilbao Ooper Hispaanias)
  • Dietzi Planète Solitaire / Lonely Planet (2001, Théâtre de l’Orage Beauvais’s)
  • Cendrier’ La Tétralogie du Cendrier / Cendrier’ tetraloogia (2004, Vingtième Théâtre Pariisis)
  • Puccini Turandot (2012, Olavshallen Trondheimis)
  • Rafali Cette femme avec qui tu crois vivre / Naine, kellega arvad end elavat (2014, Théâtre des 2 Rives Charenton-le-Pont'is Prantsusmaal)

Kirjandus

  • M. Õun. Mängukunst või kunstimäng? – Postimees, 8. juuni 2000
  • M. Raisma. Kas minustki võib saada teatrikunstnik? – Sirp, 9. juuni 2000
  • Liina Keevallik kujundas Pariisis etenduse: [La Tétralogie du Cendrier]. – Eesti Päevaleht, 19. aprill 2004
  • L. Keevallik, A. Lumiste. Stsenograafia hägusatel piiridel. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2004, 10
  • Liina Keevallik. [Intervjuu]. – Kunstniku raamat. Juturaamat. Koostajad Mari-Liis Küla jt. Tallinn, 2005
  • A. Keil. Von Krahli Teatris kasvatatakse tundeid!?: [Tundekasvatus]. – Postimees, 12. detsember 2005
  • K.-A. Püüman. Teatrikunstnikud. Teise maailmasõja järel alustanud. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • H. Einasto. Napsi-, „nalja-” ja naistemees: [Modigliani – neetud kunstnik]. – Postimees, 14. mai 2012
  • Liina Keevallik: õpin Pariisis alandlikkust. Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 11. jaanuar 2014
  • L. Keevallik. Teatrikunstnikuna Pariisis. Intervjueerinud K. Uusen. – Mari 2015, 3
  • L. Keevallik. Robotid teevad teatrit. Intervjueerinud S. Oll. – Tallinna Ülikooli Ajakiri 2020, 14 (märts)

Välislinke

Gorki ja Sarneti „Ema” (Basseinitööline – Taavo Tiko, Rõbin – Erki Laur, Pavel – Taavi Eelmaa, Ema – Liina Vahtrik). Von Krahli Teater, 2005

Mozarti „Così fan tutte” (Fiordiligi – Heli Veskus, Dorabella – Juuli Lill). Estonia, 2009

Bizet’ „Carmen” (Estonia, 2011)

Massenet’ „Werther” (Werther – Ivan Magri). Vanemuine, 2012

Eduri „Katariina I”, Aintsi muusikale (Katariina I – Marita Weinrank). Estonia, 2018

Keevalliku ja Batmani „Pilveooper ehk Dido probleem” (Vaba Lava, 2019)

ETBL, 2020 (T. Truuvert)