Kesselaid, Kessulaid, saar Suures väinas; 1,7 km², kõrgus kuni 16 m (Eesti vanim laid); 2 elanikku (2003). Geoloogiliselt on Kesselaid aluspõhjakõvik. Saare põhja- ja loodeküljel paikneva Kesse panga (kõrgus kuni 8,5 m) alumises osas paljandub Jaani lademe mergeldolomiit, sellel lasuvad Jaagarahu lademe plaatjad dolokivid, mida katab rähkjas paas. Pank on võetud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi. Valdavad on kadastikud ja kuusemets.

Saarel on sihttuletornid (aastast 1885) ja muid meremärke (esimene aastast 1879).

Esimesed teated Kesselaiu (sks Schildau) asustuse kohta (2 talu) pärinevad aastast 1570, nüüdisajal elavad seal ainult tuletornitöötajad.

Kesselaid kuulub Muhu valla Kesse külasse.

Kesselaiu pank

Kesselaiu kadastik

Kesselaiu vanade kuuskede tüved on sammaldunud

Välislink

• Kesse pank EELIS-es
• I. Tuuling, T. Hang, K. Tilk. Siluri klindi vähe tuntud pärl. – Eesti Loodus 2006, 8

EE 4, 1989; MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011