kippreegel (saksa Kippregel), geodeesiainstrument viseerimisjoone kaldenurkade (kõrguskasvude) ja kauguste määramiseks. Kippreegli põhiosad on püsttasandis liikuv niitkaugusmõõdikuga pikksilm, alidaadi ja vesiloodiga (või kompensaatoriga) vertikaalring ning metalljoonlaud. Kaugus määratakse sihtpunkti asetatava püstloodse jaotustega mõõtelati abil, kõrguskasv kauguse ja viseerimisjoone kaldenurga kaudu või pikksilma vaateväljas oleva nomogrammi abil. Nüüdisaegse nomogrammkippreegliga määratakse maastikupunktide kõrguste vahe ja nendevaheline kaugus vahetult lati lugemi järgi.

Kippreeglit kasutatakse peamiselt mensulmõõdistamisel.

EE 4, 1989, EME 1, 2008 (J. Randjärv)