Kivisaare kiviaja asula- ja matmispaik (1) ning Siimusaare kiviaja asulakoht (2)

Kivisaare kivi- ja pronksiaja asulakoht ja kalmistu, paikneb Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Meleski küla maal asuva Kivisaare voore kesk- ja kaguosas. Tegemist on Eesti ala arvukamate haudadega metalliajaeelse või selle alguse kalmistuga. Matmispaik on esimene teadaolev neoliitiline kalmistu Baltimaades.

Kivisaare voore lõunaotsal on alates 19. sajandist kruusavõtul ja põllutöödel leitud arvukalt mitmesuguse vanusega kivikirveid ja -talbu, tulekivikilde ja -esemeid, mõned luuesemed; alates 1882 on avastatud ka luustikke. Esemeid ja leiuandmeid on kogunud Martin Bolz. Kaevatud on 1910 (Richard Hausmann), 1913 (Max Ebert), 1921 (Aarne Michaël Tallgren), 1931 (Richard Indreko), 1962, 1964–65 (Lembit Jaanits), 2002–04 (Aivar Kriiska).

Leiud on moreeni peal keskmiselt 15 cm paksuses künnikihis ja selle all kohati säilinud asula kultuurikihis; esineb ka tuleasemeid. Vähemalt 26 mitmesuguse matmissuunaga luustikku on paiknenud veidi moreeni süvendatud haudades (kuni 40 cm tänapäeva maapinnast), harilikult selili siruasendis, tihti täiskasvanu koos lapsega. Ainsateks kindlateks panusteks on 6 hauas auguga hammasripatsid. 2002. aasta kaevamised näitasid seal mitmete kinnismuististe olemasolu. Leidudest suurem osa kuulub kiviaega. Enamiku leiuainesest moodustavad kivileiud, hilisemad leiud on hiline nöörkeraamika ja vanema pronksiaja pronkssirp.

Esmalt on Kivisaares paiknenud laiaulatuslik mesoliitiline asulakoht, mis laastnooleotsakatke järgi on võinud alguse saada juba varamesoliitikumis. Leitud vähesed Narva tüüpi keraamika killud (esimesed kogu Kesk-Eesti alal) osutavad seal varaneoliitilisele (5000–4000 eKr) ja kammkeraamikakillud keskneoliitilisele (4000–3000 eKr) elutegevusele. Uue ja intensiivsema asustusjärgu võib dateerida neoliitikumi lõppu (3000–1800 eKr), kui seal on olnud nöörkeraamika kultuuri asulakoht. Varem väljakaevatud matmispaikade juurest saadud hammasripatsite analüüs ja võrdlus ennekõike Põhja-Lätis paikneva Zvejnieki kiviaja kalmistuga lubab paleozooloog Lembi Lõugase arvates dateerida vähemalt osa matmispaiku neoliitikumi.

Kasutatud kirjandus

• A. Kriiska, K. Johanson. Kivisaare kiviaja asulakoht ja matmispaik. – Viljandi Muuseumi aastaraamat 2002. Viljandi, 2003
• A. Kriiska, R. Allmäe, M. Lõhmus, K. Johanson. Arheoloogilised uurimistööd Kivisaare kiviaja asula- ja matmiskohal. Arheoloogilised välitööd Eestis 2003. Muinsuskaitseamet 2004, 29–44
• A. Kriiska, L. Lõugas, M. Lõhmus, K. Mannermaa and K. Johanson. New AMS dates from Estonian Stone Age burial sites. – Estonian Journal of Archaeology, 2007, 11, 2, 83–121

Loodud 2013