koskel

Kosklapuur Virumaal Eisma külas 1936. aastal

koskel (Mergus; ingl merganser, vn крохали), peamiselt Euraasias ja Ameerikas suurtel siseveekogudel ja meredel elutsevate partlaste perekond; 7 liiki.

Nokk on peenike ja saaghambulise servaga ning teiste partlaste omast pikem. Kosklad söövad kalu, toidu järele sukelduvad. Pesitsevad õõnsustes, sealhulgas kividevahelistes koobastes, veest eemal kasvavate puude õõntes ja pesakastides; kurn on suur. Mõnikord muneb mitu lindu ühte pessa. Mune haub ja poegade eest hoolitseb ainult emalind.

Eestis pesitsevad jääkoskel ja rohukoskel, tavaline läbirändaja on väikekoskel (kuulub looduskaitse II kaitsekategooriasse). Eestis on rannarahvas ammusest ajast peale korjanud jääkoskla mune söögiks, selleks pandi kodu lähedale üles pesakastid (pesapuurid), millega meelitati kosklaid pesitsema. Vanarahvas kosklaliha ei söönud, sest põlati ära traani maitset.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• merelinnud
• partlased
• veelinnud

Kirjandus

• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislink

• Kosklad veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)