Kreeka-Pärsia sõjad

Kreeka-Pärsia sõjad, Kreeka linnriikide ja Ahhemeniidide Pärsia vahelised sõjad 500–449 eKr. 6. sajandi keskel eKr alistas Pärsia kuningas Kyros II Väike-Aasia kreeka linnad. 500 eKr puhkes Mileetose algatusel Joonia linnade Pärsia-vastane ülestõus (suruti 493 eKr maha). Ülestõusu toetasid Ateena ja Eretria (Euboial). Sellest sai kuningas Dareios I ettekäände Balkani-Kreekasse tungimiseks. 492 eKr liikusid pärslased Mardoniose juhtimisel Traakia rannikul Áthoseni, kus nende laevastik tormis hävis. 490 eKr sõitsid pärslased Datise ja Artaphernese juhtimisel laevadel üle Egeuse mere ning maabusid pärast Náxose ja Eretria vallutamist Atikas, seal purustati nad Marathoni lahingus. 480 eKr tungisid pärslased kuningas Xerxes I juhtimisel maaväe ja laevastikuga Traakia ranniku kaudu uuesti Kreekasse, vallutasid pärast Termopüülidest läbitungimist Ateena (rahvas evakueeriti Salamisele ja Aiginale), aga said Salamise, Plataia ja Mykale lahingus lüüa ning lahkusid Aasiasse. Sõda jätkus Ateena eestvõttel 478 eKr asutatud mereliidu jõududega. 468 eKr võitis Kimon pärslasi Eurymedoni lahingus Väike-Aasia lõunarannikul ja 449 eKr Salamise juures Küprosel; järgnes KalIiase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade tagajärjel vabanes Egeuse mere piirkond Pärsia ülemvõimust; see tagas Kreeka linnriikide majanduse (eriti kaubanduse) ja kultuuri vaba arengu.

EE 5, 1990