Kreismann, Kersti

Kersti Kreismann (25. I 1947 Tali), näitleja. Eesti Teatriliidu (1973) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2017 auliige). Andres Raagi ema. Olnud Mati Undi elukaaslane.

Lõpetas 1965 Kilingi-Nõmme keskkooli, töötas 1965–68 Eesti Raamatus ja õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat, lõpetas 1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Töötanud aastast 1972 Eesti Draamateatris.

Mänginud telelavastustes („November mere ääres”, 1972; „Ööbikute öö”, 1975; „Koidu eel”, 1977, „Truu naine”, 1982; „Lugu N. linna kirurgiast”, 1984; „Kohtume alleel”, 1989; „Eeskujulik teenijanna”, 1990), teleseriaalides („Salmonid”, 1993–95; „M Klubi”, 1996–98; „Kodu keset linna”, 2003–11; „Kelgukoerad”, 2008; „Elu keset linna”, 2012–13; „Inspektor Banks”, 2015, Suurbritannia) ning filmis („Jõulud Vigalas”, 1980; „Perekonnapildid”, 1989; „Rahu tänav”, 1991, kõik Tallinnfilm; „Libahundi needus”, 2005, Shop of Dreams, ETV; „Surnuaiavahi tütar”, 2011, Estinfilm, Content Providers).

Esitanud raadios luulet ja järjejutte, osalenud kuuldemängudes („Duell”, 1971; „Odüsseia”, 1980; „Mu pilges õnn”, 1982; „Anonüümkirjad”, 1982; „Armastus”, 1983; „Valged ööd”, 1984).

Tunnustusi

• Eesti NSV teeneline kunstnik (1988)
• Ants Lauteri nimeline preemia 1977
• Eesti teatri naispeaosatäitja auhind 2002, 2004, 2013
• Karl Adra nimeline auhind 2015
• Riigivapi IV klassi teenetemärk (2006)

Osi

• Maie ja Emsi (Raudsepa Mikumärdi, 1972, diplomilavastus Draamateatris)
• Tiina (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
• Kadri (Vetemaa Õhtusöök viiele, 1972)
• Irina (Tšehhovi Kolm õde, 1973)
• Vennanaine (Saluri Külalised, 1974)
• Liisa (Gorki Päikese lapsed, 1976)
• Kõrboja Anna ja Eevi (Tammsaare ja Trassi Kõrboja peremees, 1977)
• Karin (Tammsaare ja Satsi Lunastus (Karin ja Indrek), 1977 Ugalas)
• Ophelia (Shakespeare’i Hamlet, 1978)
• Seitse (Viidingu ja Rätsepa Olevused, 1980)
• Rosa Luxemburg (Słojewska Alati teie Rosa, 1980 Noorsooteatris)
• Lavinia (O’Neilli Elektra saatus on lein, 1981 Noorsooteatris)
• Olja (Razumovskaja Armas õpetaja, 1982 Noorsooteatris)
• Juudit (Tammsaare Juudit, 1983 Ugalas)
• Tiina (Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm, 1984)
• Ainikki (Kivi ja Sipari Kullervo, 1985)
• proua Keeney (O’Neilli Õli, 1985)
• Miriam Aarons ja preili Watts (Boothe’i Naised, 1986)
• Rita (Russelli Rita koolitus, 1987)
• Chantal (Genet’ Palkon, 1988)
• Elsa (Fugardi Teekond Mekasse, 1989)
• Nicole (Molière’i Kodanlasest aadlimees, 1990)
• proua Smith (Ionesco Kiilaspäine lauljanna, 1991)
• Anna Petrovna (Tšehhovi Ivanov, 1992)
• Trude (Walseri Toalahing, 1992)
• Ema (Kõivu Tagasitulek isa juurde, 1993)
• Linda Koval (Raua ja Pedajase Kirves ja kuu, 1994)
• Lotte Schoen (Shafferi Leekrüübe, 1995)
• Celia ja Sylvie (Ayckbourni Intiimsed tehingud, 1996)
• Heli ja Imbi (Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad, 1997)
• proua Nickleby (Dickensi ja Edgari Nicholas Nickleby elu ja seiklused, 1997)
• Marianne (Bergmani Stseenid ühest abielust, 1997)
• Yorgi hertsoginna (Shakespeare’i Kuningas Richard Kolmanda tragöödia, 1998)
• Joyce ja paavst Johanna (Churchilli Tipptüdrukud, 1998)
• Minna (Kõivu Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta, 1999)
• Martha Brewster (Kesselringi Pihlakavein, 2000)
• Leena Tuisk (Ranneti Kadunud poeg, 2001, naispeaosatäitja auhind)
• Karen (Marguliesi Õhtusöök sõpradega, 2001)
• Nora (Mrożeki Tango, 2002)
• Maret (Kivirähki Eesti matus, 2002)
• Helene Alving (Ibseni Kummitused, 2003, naispeaosatäitja auhind)
• Ida (Kõivu Finis nihili, 2004)
• Giséle (Grumbergi Õmblejannad, 2005)
• Gustava Sinclaire ja majoriproua Samzelius (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 2006)
• Sonja Serebrjakova (Frieli Järelmäng, 2006, ka lavastus koos Martin Veinmanniga, kunstnikutöö ja muusikaline kujundus)
• proua Sorby (Ibseni Metspart, 2007)
• Tiiu (Sinissaare Pärija, 2008, Loomine)
• Véroniqué Houllié (Reza Tapatöö jumal, 2008 Kuressaare Linnateatris)
• Lettice Douffet (Shafferi Leekrüübe, 2008)
• Eduviges Dyada (Rulfo ja Vihmari Pedro Páramo, 2009)
• Gunhild Borkman (Ibseni John Gabriel Borkman, 2010)
• Gertrude Stein (Wellsi Gertrude Stein saatjaga, 2010 Mõisateatris)
• leedi Catherine Champion-Cheney (Maughami Ring, 2011, Kell Kümme)
• Anna Jedlikova (Edgari Nelipühad, 2012)
• Hilpi (Ruohoneni Yksine, 2012 Kuressaare Linnateatris, naispeaosatäitja auhind)
• Kirsti Lindholm (Ahlforsi Tuhk ja akvaviit, 2013)
• Suur Mamma (Williamsi Kass tulisel plekk-katusel, 2014)
• Eha (Keräneni ja Vihmari Kuldne Lurich, 2014)
• Julia (Sipari ja Urpelaineni Julia ja Romeo, 2015, ka lavastus koos Martin Veinmanniga)
• Aila (Lonka Laulud halli mere äärest, 2015)
• Marianne (Bergmani Saraband, 2017)
• Sarah Bernhardt (Murrelli Sarah Bernhardti viimane suvi, 2018, Sundown Entertainment)
• Maureen (Toksvigi Lootuskiir pimeduses, 2019, Sundown Entertainment)
• Jelena Jurjevna, ema Anna ja Olesja Nikolajeva ema (Aleksijevitši Pruugitud aeg. Punainimeste lõpp, 2020, Vaba Lava)
• Käbi Laretei (Pihla Solist, 2022)
• Regina Giannelli (Santanelli Regina madre, 2022 Tallinna Linnateatris)
• Adrienne Bliss (Clarki Pink päikesepaistel, 2024, Sundown Entertainment)

Helikandjaid

• Poeet ja aeg. Johannes Barbaruse luulet (LP, 1980)

Kirjandus

• M. Kilumets, K. Kreismann. Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul. Tallinn, 2008
• J. Allik. Tuhkatriinu? – Teatrimärkmik 1976/77
• R. Neimar. Lambi valgussõõr laes. – Sirp ja Vasar, 22. aprill 1977
• L. Vellerand. Karin. – Kultuur ja Elu 1978, 8
• S. Endre. Vaadates silma. – Teatrimärkmik 1980
• M. Balbat. Eesti noori kunstimeistreid 2. Tallinn, 1985 (sama inglise, saksa ja vene k)
• L. Vellerand. Sina pead täiskasvanuks saama… – Teater. Muusika. Kino 1988, 9
• Ema ja poeg – Kersti Kreismann ja Andres Raag. Intervjueerinud T. Kruus. – Postimees, 10. juuli 1993
• K. Kreismann. Kammitsatest vabaks. Intervjueerinud T. Väljaste. – Favoriit 1995, 2
• K. Herkül. Marie est malade ehk Ainult keel teeb inimese vabaks ja ajalugu annab talle kuuluvuse. – Teater. Muusika. Kino 1995, 12
• Vastab Kersti Kreismann. Intervjueerinud J. Allik. – Teater. Muusika. Kino 1997, 1
• K. Herkül. Tema majesteet komödiant. – Eesti Ekspress, 24. jaanuar 1997
• K. Kreismann, A. Vaarik. Eestlaste armastusest ja seksuaalsusest. Intervjueerinud R. Weidebaum. – Eesti Päevaleht, 22. märts 1997
• M. Mutt. Mehe ja naise suur tants. – Sirp 21. november 1997
• K. Kreismann. Kured tagasi, ilmad head. Intervjueerinud  M. Mutt. – Sirp, 6. aprill 1999
• M. Kapstas. Näitlejanna iga lavastaja paati. – Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2000
• M. Kilumets. Tere K.K.! – Eesti Naine 2001, 3
• I. Palli. Olin püüdlik ja usin… – Kodukolle 2004, 5
• M. Kask. Nädal möödub draamateatris Kersti Kreismanni taktikepi järgi. – Postimees : AK, 20. jaanuar 2007
• Undi-jutud. Koostaja K. Kesküla. Tartu, 2008
• M. Kilumets. Kreispass Kerstiga. – Eesti Naine 2008, 12
• E. Pormeister. Kersti Kreismanni tundeline teekond mööda kõrrepõldu. – Sirp, 3. jaanuar 2009
• R. Reiman-Männiste. Tunded, mis toidavad kaua. – Kodutohter 2009, 12
• K. Kreismann. Kersti päev muusikas. Intervjueerinud T. Efert. – Aplaus 2012, 2
• K. Kross. Kersti Kreismann – ilus ja isikupärane. – Mood 2013, 1
• Kersti Kreismann: „Minevik on minu ümber, minuga koos ja ka mu unenägudes”. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 9. märts 2013
• J. Kulli. Kersti Kreismann: „Suur aitäh sulle, armas Kuressaare Linnateater!”. – Õhtuleht, 8. märts 2013
• E. Ellermaa. Mati Unt Mustamäe majarägastikus. – Elukiri 2014, 9
• H. Alla. Kersti Kreismann sai rolli mainekas Inglise kriminaalsarjas. – Postimees, 9. oktoober 2014
• V.-S. Maiste. Saadanasgeeniuse eestimaine ülevaatus: [Saraband]. – Teatrielu 2017
• P.-R. Purje. Kersti Kreismann – armastusele truu naine. – Postimees, 25. jaanuar 2017
• Kersti Kreismann: olen alati suurelt unistanud. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Maaleht, 26. jaanuar 2017
• M. Johannes. Üksnurme Saara üksildane elu: [Sarah Bernhardti viimane suvi]. – Sirp, 6. juuli 2018
• M. Kukk. Kersti Kreismann: olen hakanud endale ütlema, et „Kersti, sa ei pea kogu aeg nii tubli olema!”. – Maaleht, 20. jaanuar 2022
• T. J. Palgi. Pihtimuslik elupiltide kollaaž Käbi Laretei tähelennus: [Solist]. – Eesti Päevaleht, 16. märts 2022
• K. Kreismann, A. Raag. „Regina madre” | Kuidas ema, nõnda poeg. Intervjueerinud H. Kask. – Tallinna Linnateatri repertuaariraamat 2022, sügis/talv
• A. Jürna. Ecce mater: [Regina madre]. – Sirp, 25. november 2022

Välislinke

• Lennud: lavakunstikooli V lend (1968–1972). – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1992)
• Näitleja: Kersti Kreismann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1989)
• Näitlejatund: Kersti Kreismann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1997)
• Siin ja praegu: Kersti Kreismann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2000)
• Tähelaev: Kersti Kreismann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2004)
• Hiirelõks. Kersti Kreismann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2007)
• Käbi ei kuku… Kersti Kreismann ja Andres Raag. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2019)
• Kajalood. Kersti Kreismann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2022)
• Sõna on laval. Kersti Kreismann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2022)
• Üksi ja üheskoos. Kersti Kreismann ja Andres Raag. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2022)
• Kersti Kreismann Eesti Draamateatri kodulehel
• Kersti Kreismann Eesti filmi andmebaasis
• Kersti Kreismann Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis

Kadri – Kersti Kreismann, Ilmar – Raivo Trass. Vetemaa „Õhtusöök viiele” (Draamateater, 1972).

Indrek – Rein Malmsten, Karin – Kersti Kreismann. Tammsaare ja Satsi „Lunastus” (Ugala, 1977)

Polonius – Ago Saller, Ophelia – Kersti Kreismann. Shakespeare’i „Hamlet” (Draamateater, 1979)

Frank – Tõnu Aav, Rita – Kersti Kreismann. Russelli „Rita koolitus” (Draamateater, 1987)

Johan – Martin Veinmann, Marianne – Kersti Kreismann. Bergmani „Saraband” (Eesti Draamateater, 2017)

Urmas Ott – Märten Metsaviir, Käbi Laretei – Kersti Kreismann. Pihla „Solist” (Eesti Draamateater, 2022)