Kuningas, Neeme

Neeme Kuningas (14. X 1955 Kilingi-Nõmme), lavastaja ja laulja. Eesti Teatriliidu (1978) ja Lavastajate Liidu liige (1992). Isa teemeister, ema raamatukoguhoidja. Aastast 1985 abielus Tiina Kuningaga.

Lõpetas 1973 Kilingi-Nõmme Keskkooli, 1979 laulu erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Ludmilla Issakova klass) ja 1984 ooperilavastaja erialal GITIS-e (juhendaja Georgi Ansimov). Laulnud 1976–79 Estonia kooris, olnud lavastaja assistent, 1984–88 Filharmoonia ja 1985–2012 (aastast 1989 koosseisuline) Estonia lavastaja (1994–2010 pealavastaja ja 2002–06 peaprodutsent), aastast 2016 Krasnojarski Riikliku Ooperi- ja Balletiteatri pealavastaja, 1985–94 ühtlasi Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudio õppejõud. Lavastanud külalisena Skandinaavias, Saksamaal, Prantsusmaal, Leedus, Venemaal, Hiinas jm. Tõlkinud oopereid, operette ja muusikale, lavastanud filmi „Pärli peegeldused” (1986, Eesti Telefilm), juhtinud raadiosaadet „Ooperigurmaanid” (2004–07).

Muusikalavastuste auhind 1994 ja 2002, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2008 (koos Erkki-Sven Tüüri, Dmitri Bertmani, Arvo Volmeri ja Ene-Liis Semperiga), Valgetähe III klassi teenetemärk (2014).

Osi

  • Antonio (Mozarti Figaro pulm, 1976, diplomilavastus Estonias)
  • Timmu (Vinteri Suvitajad, 1977)
  • Djola (Podelski Röövimine keskööl, 1978)
  • Tolja (Kaks kevadpäeva, Dunajevski muusika, 1978)
  • Jaitšnitsa (Mussorgski ja Ippolitov-Ivanovi Naisevõtt, 1979, diplomilavastus Estonias, ka lavastaja assistent)
  • Masetto (Mozarti Don Giovanni, 1979)
  • Perchik (Bocki Viiuldaja katusel, 1989, ka lavastaja assistent ja koos Andres Ehiniga tõlge)

Lavastusi

  • Fridi ja Falla Van Goghi kirjad. Meister Pedro nukumäng (1984)
  • Tšaikovski Jevgeni Onegin (1986; Sibeliuse Akadeemias 2002, Eesti Muusikaakadeemia, Joensuu Linnaorkestri ja Estonia ühistöö)
  • Donizetti Armujook (1986 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ja 1989)
  • Poulenci Inimhääl (1987 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis)
  • Offenbachi Hoffmanni lood (1988, ka tõlge)
  • Mozarti Figaro pulm (1989)
  • Vaikmaa Hing ja iha (1989 Filharmoonias)
  • Vinteri Pipi Pikksukk (1990 Vaasa Ooperis)
  • Pizzetti Mõrv katedraalis (1990 Bergeni Ooperis)
  • Gounod’ Romeo ja Julia (1991, Vaasa Ooper Seinäjoel)
  • Puccini Madama Butterfly (1991)
  • Donizetti Don Pasquale (1992 Estonia talveaias ja 1997 Moskvas Helikon Operas)
  • Porteri Suudle mind, Kate! (1992 Linnahallis ja 2004 Endlas, ka tõlge)
  • Lloyd Webberi Jesus Christ Superstar (1992 Linnahallis)
  • Britteni Albert Herring (1993, ka Göteborgi Teatri- ja Muusikaakadeemia ooperistuudios)
  • Bernsteini West Side Story (1993 Linnahallis)
  • Verdi Don Carlo (1994 ja 2000)
  • Kálmáni Silva (1995, ka tõlge)
  • Bizet’ Carmen (1996 Vaasa Ooperis)
  • Weberi Nõidkütt (1996 Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris ning 2003)
  • Puccini Tosca (1997 Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris ning 2003 Joensuul)
  • Verdi La Traviata (1997)
  • Offenbachi Ilus Helena (1999, ka tõlge)
  • Ehala Nukitsamees (1999)
  • Mussorgski Boriss Godunov (2000 Nantes’i ooperiteatris ja 2001)
  • Falla Lühike elu (2001, koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga)
  • Orffi Tark naine ehk Lugu keisrist ja targast naisest (2001)
  • Tüüri Wallenberg (2007, koos Dmitri Bertmaniga)
  • Verdi Rigoletto (2007 ning Valgevene Suures Ooperi- ja Balletiteatris 2014)
  • Wagneri Tristan ja Isolde (2008)
  • Kikase ja Kreemi Libahunt (2011 Nuku- ja Noorsooteatris, ka libreto)
  • Leigh’ Mees La Manchast (2012, ka kunstnik)

Kirjandus

  • E. Laid. „Kuidas seda lavastada?”. – Õhtuleht, 3. detsember 1977
  • R. Sule. „Armujoogist” ja selle valmistajaist. – Sirp ja Vasar, 24. juuli 1987
  • K. Pappel. Meie kaasiane Figaro: [Figaro pulm]. – Sirp ja Vasar, 7. aprill 1989
  • R. Sule. „Tahad sa olla armastatud, armasta!”: [Armujook]. – Reede, 5. jaanuar 1990
  • P. Tooma. Piimamees Tevje õnnelikult Eestis: [Viiuldaja katusel]. – Teater. Muusika. Kino 1990, 1
  • K. Pappel. Delikaatselt Jaapanist ja Ameerikast: [Madame Butterfly]. – Eesti Ekspress, 17. jaanuar 1992
  • L. Kolle. Kes läheb lõksu ehk burlesk etteantud teemal: [Don Pasquale]. –  Sirp, 22. mai 1992
  • N. Kuningas. Jeesus Linnahallis: [Jesus Christ Superstar]. Intervjueerinud K. Klein. – Pühapäevaleht, 28. november 1992
  • I. Garšnek. Kristuse lugu Linnahallis: [Jesus Christ Superstar]. – Sirp, 23. detsember 1992
  • K. Pappel. Armutu armetu maailm: Neeme Kuninga lavastused Talveaias. – Sirp, 28. mai 1993
  • N. Kuningas. Pingelise hooaja lävel. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Sirp, 3. september 1993
  • K. Pappel. Muusikateater liigub siiski: [Albert Herring]. – Sirp, 1. oktoober 1993
  • M. Unt. Teatriskäik kohalike valimiste eelõhtul: [West Side Story]. – Hommikuleht, 20. oktoober 1993
  • N. Kuningas. Kust tuleb, kus on, kuhu läheb „Estonia” teater?. [Intervjuu]. – Muusikaleht 1994, 5
  • M. Rais. „Don Carlo” Estonia teatri laval. – Rahva Hääl, 31. oktoober 1994
  • Neeme Kuningas: Estonia teater ei ole ainult teater, vaid terve traditsioon. Intervjueerinud S. Karja. – Postimees : Extra, 3. juuni 1995
  • Neeme Kuningas: „Suurimaks saavutuseks pean head meeskonnatööd”. Intervjueerinud P. Palm. – Eesti Sõnumid, 28. juuni 1995
  • L. Normet. Täisvereline „Silva”. – Eesti Ekspress, 6. oktoober 1995
  • N. Kuningas. Mina teatris või teater minus. Intervjueerinud T. Mattisen. – Kultuurileht, 6. september 1996
  • H. Vaus. Kirgastavad sargapeegeldused: [La Traviata]. – Eesti Päevaleht, 21. detsember 1997
  • N. Kuningas. Kuningas Hiinas ehk vettehüpe tundmatuses. Intervjueerinud M. Parts. – Postimees, 9. juuli 1998
  • N. Kuningas. Kuningas teeb ajalehtedest kunsti: [Ilus Helena]. Intervjueerinud H. Vaus. – Eesti Päevaleht, 10. detsember 1998
  • A. Remme. Kuninga väljakutse kivist külalisele: [Don Giovanni]. – Eesti Päevaleht, 26. mai 1999
  • Pealelend: Neeme Kuningas. Intervjueerinud T. Mattisen. – Sirp, 28. aprill 2000
  • E. Poll. Lavastaja mõtleb kujundites. – Eesti Päevaleht, 14. oktoober 2000
  • „Estonia” ja „Tark naine” mõjuka ärilehe vaatepunktist. [Financial Times]. Tõlkinud A. Remme. – Teater. Muusika. Kino 2002, 3
  • T. Kuter. Kuningas tõi lavale elu enese: [Talupoja au]. – Pärnu Postimees, 2. juuni 2006
  • M. Vaitmaa. Estonia ja XX sajand: oopereid lähemalt ja kaugemalt. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • N. Kuningas. Üks kuningas. Intervjueerinud M. Taggo. – Teater. Muusika. Kino 2013, 4
  • Neeme Kuningas: talendid on Eestis nagu maavara, neid peab märkama ja innustama. Intervjueerinud K. Kressa. – Eesti Päevaleht, 25. juuli 2013

Välislinke

ETBL, 2000 (R. Pea); täiendatud 2015 (T. Truuvert)