Kuramaa

Kuramaa kubermang

Kuramaa (läti Kurzeme), ajaloolis-geograafiline piirkond Läti lääneosas Kura poolsaarel, algselt kurelaste asuala. Kuramaad ja Sõrve poolsaart eraldab Kura kurk.

Hõlmas endise Kuldiga, Liepaja, Talsi ja Ventspilsi rajooni ning suurema osa Salduse ja Tukumsi rajoonist. Kuramaal elavad viimased liivlased.

Ajalugu

Pärast tugevat vastupanu alistusid kurelased 1267 sakslastele ja Kuramaa jaotati Liivimaa Ordu ja Kuramaa piiskopkonna (asutatud umbes 1234, 4500 km2 3 eraldi osas, keskus Piltene) vahel (umbes kolmandik). 1562–1795 moodustas ordu ala koos Zemgalega Kuramaa hertsogiriigi, ajutiselt oli sellega ühendatud ka endine Kuramaa piiskopkond. Oli 1795–1915 Venemaa Kuramaa kubermangus (27 286 km2, Kuramaa ja Zemgale; keskus Jelgava). Talurahvas vabastati maata 1817, kapitalism tekkis (19. sajandi II poolest) suhteliselt kiiresti. Tähtsaks tööstus- ja sadamalinnaks arenes Liepāja.1915–18 Saksa okupatsiooni all, Läti Vabariigi ajal aastast 1918 oli Kuremaa üks neljast haldusringkonnast (13 210 km2). Nüüd on Kuramaa plaanipiirkond.

Läti ajaloolis-geograafilised piirkonnad

Kuramaa – Latgale – Sēlija – ZemgaleVidzeme

EE 5, 1990; muudetud 2013