Alam-Pedja looduskaitsealal Pedja jõe lammil olev luht südasuvel

lamm, orupõhi, mille suurvesi üle ujutab; laius suurte jõgede orgudes kuni mitukümmend km, Eestis harva rohkem kui 0,5 km.

Lamm jaguneb kaldalammiks (kõrgeim osa; suurte jõgede kaldalammidel on palju kaarjaid kaldavalle), kesklammiks ja jalamilammiks (madalaim osa; soostunud, leidub soote). Mõnikord eristatakse ka kõrglammi, selle ujutab üle ainult tavalisest kõrgem suurvesi. Lammi katavad peamiselt jõesetted (alluuvium). Pudedate jõesetete terasuurus väheneb lammil oru veeru suunas. Tugeva küljeerosiooni tõttu on lammi reljeef muutlik.

Looduslikult on Eestis lammil lammimetsi (lepad), luhti (lamminiite) ja lammisoid. Veeolude reguleerimise tagajärjel on lammid loodusliku ilme enamasti minetanud.

EE 5, 1990; VE, 2006