Lõuna-Ameerika, manner läänepoolkeral, Ameerika maailmajao lõunaosa; 17,85 miljonit km², 372 miljonit elanikku (2006). Põhja-Ameerikaga ühendab Lõuna-Ameerikat Panama maakitsus. Pikkus 7150, suurim laius 5150 km. Vähe saari (Tulemaa, Tšiili, Falklandi, Galápagose saared). Lääneosas noored kurdmäestikud (Andid), idas vanad kulunud mägismaad (Brasiilia, Guajaana), madalikud (Amazonase, Orinoco, La Plata) ja sisetasandikud (Gran Chaco, Pampa), lõunas Patagoonia lavamaa. Rohkesti metallimaake, naftat, maagaasi, kulda, hõbedat, plaatinat, vääriskive, salpeetrit ja väävlit. Suurem osa troopikas. Maailma veerikkaim jõgi Amazonas, selle jõgikonnas suurim vihmametsaala (Amasoonias). Ulatuslikud rohtlad (kampo, ljaano, kaatinga, pampa), ka poolkõrbet ja kõrbet. Rahvastiku põhiosa eurooplaste (peamiselt hispaanlaste ja portugallaste) järeltulijad (kreoolid), vähem on indiaanlasi, neegreid ja segaverelisi. Levinuimad keeled hispaania ja portugali keel (Brasiilias) ning peamiselt kõnekeelena mõned indiaani keeled (ketšua, aimara, guaranii). Maailma ulatuses oluline metallide, põllumajandus- ja metsasaaduste tootja (kohv, kakao, suhkur, toorkautšuk, mate, kebratšoekstrakt, kiinapuu koor).

VE, 2006