Mõisaküla üldandmed
Elanike arv (2011)	825
Pindala	2,2 km2
Linna õigused	1938
Asustustihedus (elanikku km² kohta)	375
Linnapea	Ervin Tamberg
Maakond	Viljandimaa

Mõisaküla, linn Viljandimaal Läti piiril, 3 km Valga–Pärnu maanteest lõunas; 825 elanikku (2011). 1920 sai Mõisaküla aleviks, linn alates 1. V 1938.

Mõisaküla linn paikneb Edela-Eestis, vabariigi lõunapiiri vahetus läheduses. Maakonnakeskusest Viljandist jääb Mõisaküla 49 km, lähimast naabermaakonna keskusest Pärnust 63 km ja Tallinnast 189 km kaugusele.

Looduslikult laiub linna territoorium lamedal moreenkõrgustikul. Linna-alune pinnas on osaliselt soostunud ning põhjavesi on maapinnale suhteliselt lähedal. Mõisaküla linna ümbritsevad Abja valla põllu- ja metsamaad.

Mõisaküla linn kuulub Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna Karksi konstaablijaoskonna teeninduspiirkonda, päästeteenistuse tagab Lõuna-Eesti Päästekeskuse Viljandi Päästeosakonna Abja tugikomando, linnas tegutseb Mõisaküla Tulekaitse Selts.

Rahvastik

Mõisaküla elanikkond on pärast II maailmasõda vähenenud, nii loomulik kui ka mehaaniline iive on negatiivne. Enne II maailmasõda elas Mõisakülas 2556 inimest (1. I 1939 rahvaarvult Eesti 20 asula). Sõjapurustuste, küüditamise, ääremaalise asendi ja riigipoolse hoolimatuse tõttu on rahvaarv pidevalt vähenenud ja vananenud, sellele aitas kaasa suurettevõtete (raudteetehase ja linavabriku) likvideerimisega kaasnenud tööpuuduse suurenemine. Aastatel 1959–91 kahanes rahvastik 40% võrra, 1991 elas Mõisakülas 1310 inimest. 31. XII 2011 seisuga elas Mõisakülas (rahvaloenduse andmetel) 825 inimest, kellest 447 on naised ja 378 mehed. Rahvuslikult on linn homogeenne, eestlaste osakaal oli 90,0% (750 inimest). Mõisaküla on väikseima rahvaarvuga linn Eestis.

Ettevõtlus ja transport

Mõisaküla on olnud arvestatav masina- ja linatööstuse keskus (1973 vastavalt 262 ja 211 töötajat), kuid Eesti raudteeliikluse ümberkorraldamise ja kohalike ettevõtete sulgemise (kudumistsehh 1996, vagunidepoo 2000) tõttu on linna ettevõtluse struktuur oluliselt muutunud.

Ettevõtete peamisteks tegevusaladeks on masinaehitus, metalli- ja puidutöötlemine, kaubandus ja teenindus. Ettevõtetest on suurimad tööandjad OÜ Mõisaküla Masinatehas (1960–98 ekskavaatoritehas; masinaehitus ja metallkonstruktsioonide tootmine), OÜ Uno Light (ventilaatorite tootmine ja tootearendus, metallist eritellimuslike seadmete, tootmine), OÜ Puit ja Mööbel (mööbli, ehitus- ja siseviimistlusdetailide tootmine eritellimustel), OÜ Annor Group (küttepuude valmistamine, saunateenused, jaekaubandus), Abja Tarbijate Ühistu (jaekaubandus), FIE Anneli Jürise (jaekaubandus), AS Eesti Post (postiteenused).

Mõisaküla olulisimaks ühendustrassiks tähtsaimate Eesti asulatega on 3 km kaugusel Mõisakülast põhja pool kulgev Valga–Uulu maantee, mis tagab hea ühenduse lähimate väikelinnadega – Kilingi-Nõmme, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia ja Tõrvaga. Viljandiga on Mõisakülal ühendus mööda Abja-Halliste-Sultsi maanteed. Mõisaküla linna läbiv maantee tagab hea ühenduse Läti Vabariigiga.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Mõisakülas on põhikool (2009/10. õa 54 õpilast, aastani 2007 keskkool, 2002/03. õa 198 õpilast), asulas on lastepäevakodu.

Kultuurimajas tegutsevad naistantsurühm, naisrahvatantsurühm, segaansambel, näitering ja showtantsu ring, puhkpilliansambel, eakate lauluring, idamaise tantsu rühm, laste tantsu- ja mänguring ja Udo Jakobsoni tantsumuusika ansambel. Kultuurimajas on ligi 200 istekohaga saal, kultuurimaja haldamise alla kuulub ka linna suveaed, kus on tantsu- ja laululava, toimuvad suvised vabaõhukontserdid ja -lavastused, ühisüritused lätlaste ja naaberomavalitsustega, tähtpäevade tähistamised, jaaniõhtu, pere- ja tervisespordipäeva üritused. 1987. aastast peetakse iga augustikuu esimesel nädalavahetusel traditsioonilisi Mõisaküla kodukandipäevi.). Muudest kultuuriasutustest on linnas raamatukogu (2011. aastast tegutseb koolihoones) ja muuseum, tegutseb MTÜ Mõisaküla Kultuuriselts.

Spordiliikumist korraldab peamiselt Mõisaküla kool, tõstespordi arendamisega tegeleb MTÜ Spordiselts Ülo. Alates 1992. aastast toimub igal aastal Arnold Luhaääre nimeline tõstevõistlus.

Linnas tegutseb 3 kogudust: EELK Mõisaküla kogudus, Uusapostlik Kiriku Eestis Mõisaküla kogudus (1999. aastal valmis kaasaegne palvela), Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Mõisaküla kogudus.

Mõisakülas töötab apteek, kaks korda nädalas võtab vastu perearst, lähim kiirabi ja haigla asuvad Abja-Paluojal, tegutsevad hoolekandekeskus ja kommunaalettevõte.

Linnaehitus ja arhitektuur

Tänavastik on kujunenud raudtee ja Pärnu tänava piirkonda. Linna keskosa on valdavalt hoonestamata, kaetud haljasaladega. Linna territooriumil asuvaid haljastuid on ca 4,5 ha, mille hulka kuulub neli parki. Asula tekkis raudteega seonduvate rajatiste (need asuvad linna kirdeosas) juurde, haldus- ja ärikeskus paikneb endisest raudteest läänes (Pärnu, J. Sihveri ja Vabriku tänava ala), kus asuvad kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtted ning haldus-, haridus- ja kultuuriasutused, tööstuspiirkond asub Õnne ja Kiikre tänava alguses ning Vabriku tänava endise linavabriku territooriumil linna keskuse vahetus läheduses, Pärnu tänaval on neli kolmekorruselist korterelamut, mujal on valdav väikehoonestus (madal puitelamu).

EELK Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik hävis tules 1983, 1995. aastal alustati kiriku taastamist. EAÕK Mõisaküla koguduse kirikuhoone pühitseti 1933. aastal. Käesoleval ajal on hoone omanikuta ja jumalateenistusi ei korraldata.

Mõisaküla linnas on 32 tänavat kogupikkusega 15 km, neist asfaltbetoon- või mustkattega 3,7 km.

 7. VII 1941 – 25. IX 1944 oli Mõisakülas Saksa okupatsioon. 1941 ja 1949 küüditati Siberisse 58 linnakodanikku. 1941 mõrvati Mõisaküla lähedal Lämba karjamaal 113 inimest, kelle hulgas oli arvukalt Mõisaküla elanikke. 1944 hävis lahingutegevuses ja põlengus umbes 75% tööstus- ja 60% elamispinnast. 1948 jaotati taastatud raudteetehased veduri- ja vagunidepooks, 1960 nimetati veduridepoo mehaanikatehaseks (remontis metsaväljaveovedureid), 1961 viidi see Tallinna Ekskavaatoritehase (aastast 1975 tootmiskoondis Talleks) koosseisu ja reorganiseeriti ratastraktoritest kraaviekskavaatoreid tootvaks käitiseks. 1971 nimetati Mõisaküla vagunijaoskond Tallinna vagunidepoo Mõisaküla Vaguniremondi tsehhiks. Nõukogude võimu aastatel tunnistati Mõisaküla perspektiivituks linnaks ning riiklikke vahendeid linna arenguks ei suunatud. Haritud ja ettevõtlik elanikkond rändas linnast välja. Talleksi erastamise järgselt tegutses Mõisakülas AS ET Mõisaküla.

EE 12, 2003; muudetud 2013