Maqomayev, Müslüm (noorem)

Figaro Rossini "Sevilla habemeajaja", Bakuu ooperi- ja balletiteater, 1963

Nizami. Stseen filmist „Nizami” (1982)

Müslüm Maqomayev [magomajev] (venepäraselt Muslim Magomajev; 17. VIII 1942 Bakuu – 25. X 2008 Moskva), Aserbaidžaani laulja (bariton), Müslüm Maqomayevi pojapoeg, Aserbaidžaani teeneline kunstitegelane (1964), Aserbaidžaani (1971) ja NSV Liidu rahvakunstnik (1973).

Õppis Bakuu konservatooriumi muusikakoolis ja 1956–59 Bakuu muusikakoolis laulmist, stažeeris 1964–65 Milanos La Scalas. Lõpetas 1968 Bakuu konservatooriumi laulmise erialal (Şövkət Məmmədova klass).

Alustas 1961 kutselise lauljana, oli aastast 1963 Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteatri solist, esines paljudes NSV Liidu ooperiteatris, tema repertuaaris olid muuhulgas Mozarti „Figaro pulm” ja „Võluflööt”, Verdi „Rigoletto” ja „Othello”, Rossini „Sevilla habemeajaja”, Puccini „Tosca”, Leoncavallo „Pajatsid”, Gounod' „Faust”, Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Borodini „Vürst Igor”, Rahmaninovi „Aleko”, Hacıbәyovi „Koroglu”, Maqomayevi „Šahh Ismail”, Qarayevi ja C. Haciyevi „Kodumaa”.

Oli aastast 1975 ühtlaasi Aserbaidžaani riikliku estraadi- ja sümfooniaorkestri kunstiline juht.

Tuntud eelkõige kont­serdilauljana. Esimene soolokontsert 1963 Moskvas, 1960.–70. aastatel esines kontserdilauljana kõikja NSV Liidus, samuti korduvalt välismaal (1966 ja 1969 Pariisis Olympia teatris, Ameerika Ühendriikides, Bulgaarias, Iraanis, Kanadas, Poolas, Saksa DV-s, Soomes jm). Tema kontserdirepertuaaris oli enam kui 600 teost (aariat, romanssi, laulu). Võitnud 1969 rahvusvahelise estraadifestivalil Sopotis esikoha, 1968 ja 1970 Cannes'is Kuldse plaadi auhinna.

Mänginud filmides („Röövimine”, 1969, kontsertfilm „Apšeroni rütmid”, 1970, „Katkenud serenaad”, 1979, „Nizami”, 1982). Kirjutanud üle 20 laulu, teatri- („Lind sünnitab linnu”, 1984, „Jaroslavna”, 1985) ja filmimuusikat („Katkenud serenaad”, 1979, „Legend hõbejärvest”, 1984), muusikale, valmistas ette ja juhtis raadio- ja telesaateid kuulsatest ooperi- ja estraadilauljatest. Tema loominguga on salvestatud 45 heliplaati ja 15 CD-d.

Maetud Bakuu kangelaskalmistule (mälestussammas, 2009, kujur Omar Eldarov).

Tema järgi on nimetatud väikeplaneet (4980 Magomaev, 1997) ja laev Aserbaidžaanis (2014). Moskvas on mälestussammas (2011), elukohas Bakuus on mälestustahvel.

Tunnustusi

  • Tööpunalipu orden (1971)
  • Rahvaste sõpruse orden (1980)
  • Aserbaidžaani kuulsuse orden (Şöhrət, 1997)
  • Aserbaidžaani sõltumatuse orden (İstiqlal, 2002)
  • Orden Austus (Venemaa, 2002)
  • Peeter Suure nimeline rahvuslik auhind (2005)
  • Lomonossovi orden (2004)

Välislingid

EE 6, 1992; muudetud 2015