Mahu silgulaat, kaks korda aastas (jaani- ja mihklipäeva paiku) Mahu sadamas peetud laat, kus Tütarsaarte elanikud vahetasid Viru talupoegadega soolaräime ehk silku vilja vastu; oli sõbrakaubanduse kõige kauemini vastupidanud traditsioone (esimesed teated August Wilhelm Hupelilt aastast 1782). Mahu sadamasse sõitis kümneid purjekaid soolaräimega (jaanipäevaks toodi nn heinasilku, mihklipäevaks talvesilku) ja sadu hobusekoormaid viljaga. Mahu silgulaat oli ühtlasi pidutsemise (kutsutud ka „saaremeeste pühadeks”) aeg: randa kogunes kogu Virumaalt palju noori (ka tütarsaarlastel olid oma pered kaasas), mängiti pilli, tantsiti, vahetati kingitusi, rüübati salapiiritust („merepiiritust”) ja tehti kosjakaupa. Viimane silgulaat oli 30. IX 1938 ning traditsiooni lõpetas Soome Talvesõda 1939, kui Suur-Tütarsaare elanikkond evakueerus Soome mandrile.

MerLe, 1996