majandusgeograafia
majandusgeograafia, majanduslikke ruum(geo)süsteeme, nende kujunemist, toimimist ning arenemise seaduspärasusi ja iseärasusi käsitlev teadus, osa inimgeograafia uurimisvaldkonnast. Majandusgeograafia probleemid kuuluvad geograafia ja majandusteaduse põimumisvaldkonda. Traditsiooniline majandusgeograafia käsitleb ühe riigi (nt USA, Soome, Eesti) sisemajanduse geograafilisi probleeme – tootmise paigutust, majandusharude siseseid ja harudevahelisi ruumisuhteid, taristu kujunemist ja arengut, majanduse rajoneerimist jms. Üleilmastumise süvenemisel on majandusgeograafilised uuringud muutunud piiriülesteks. Käsitletakse riikide rühma (nt Balkanimaad), majandusühenduste (nt ASEAN, NAFTA) või maailmajagude (nt Euroopa), kontinentide (Euraasia) majanduse geograafilisi probleeme. Üleilmastumise geograafilised aspektid on maailma majandusgeograafia üheks laienevaks uurimisaineks.
Majandusgeograafia jaotub rahvamajandusharuti tööstus-, põllumajandus-, veondus-, teenindus- jmt geograafiaks. 1970. aastateni peeti majandusgeograafia osaks ka rahvastikugeograafiat, nüüd käsitatakse seda iseseisva teadusena, selle haru tööjõugeograafia kuulub ühtaegu ka majandusgeograafiasse.
Majandusgeograafia kujunemine
Majandusgeograafia tekkis 18. ja 19. sajandil. Lääne-Euroopas rajasid majandusgeograafia Alexander von Humboldt ja Carl Ritter (Saksamaa) ning Élisée Reclus (Prantsusmaa), Venemaal Konstantin Arsenjev (1789–1865) ja Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski. Ekstensiivselt industrialiseeruvas NSV Liidus oli majandusgeograafia inimgeograafia valdkonnas keskselt arendatud teadusvaldkond. Keskenduti eelkõige tootmise looduslik-ajaloolise aluse (eelduste), majandusliku rajoneerimise, tööstus-territoriaalsete komplekside ja tootmis-territoriaalsete komplekside uurimisele. Juhtivateks teadlasteks olid Gleb Kržižanovski (1872–1959), Nikolai Kolossovski, Nikolai Baranski, Julian Sauškin (1911–82).
Tänapäeva majandusgeograafiat on mõjutanud Walter Christalleri keskuste ja mõjupiirkondade teooria, mis käsitleb asustuse hierarhilist süsteemi ja asulate tagamaid. Eelmise sajandi 90. aastatel tekkis nn uus majandusgeograafia, mis keskendus üleilmastumise mõjude uurimisele suurte linnaliste aglomeratsioonide arengus ja nende suhetele (sh rahvusvahelise) tagamaaga.Tuntumad esindajad on Paul Krugman (s 1953, USA), Joseph Stiglitz, Masahisa Fujita (s 1943, Jaapan), Diego Puga (Hispaania) jt.
Olulisim majandusgeograafia alane ajakiri on Journal of Economic Geography.
Majandusgeograafia Eestis
Eestis on majandusgeograafiaga tegelenud Edgar Kant, Salme Nõmmik, Vello Tarmisto, Ann Marksoo, Uno Mereste, Tiina Raitviir, Tõnu Kaare jmt.
EE 6, 1992; muudetud 2014 (H. Aasmäe)
