mereseire Läänemerel

Rahvusvaheliselt koordineeritud mereseire on Läänemerel kestnud ja arenenud juba umbes sajandi, ta rakendus Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES; asutatud 1902) moodustamisega. 1979 algas Helsingi Komisjoni (HELCOM) tegevuse raames programmikohane Läänemere seire. Saadud andmete alusel on aastast 1980 koostatud 5-aastaste perioodide kohta Läänemere seisundi hinnanguid.

1994 käivitus Eestis riiklik keskkonnaseire programm, mis hõlmab ka Läänemere seiret. Aastast 1995 toimub töö kolme allprogrammi („Eutrofeerumine”, „Ohtlikud ained” ja „Rannikumere elustiku seire”) raames. 1998 kinnitati Helsingi konventsiooni uus Läänemere seire programm (COMBINE), mis sisaldab nii avamere kui ka rannikumere seiret; suur osa Eesti riiklikust mereseirest on lülitatud HELCOM-i kaudu tehtavasse andmevahetusse. 1999 vastuvõetud „Keskkonnaseire seadus” reguleerib ka Läänemerel tehtavat  seiret. Riikliku keskkonnaseire üks alamprogramme on rannikumere seire, mis jagunes omakorda üheteistkümneks allprogrammiks (praegu teostatakse riiklikku seiret kuue allprogrammi raames).

Riikliku keskkonnaseire rannikumere seire alamprogrammi allprogrammid

  • HELCOM aruandlus
  • Kalavarude kasutamise ja kaitse sotsiaalmajanduslike aspektide analüüs (kuni 2003)
  • Läänemere rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide uuringud (kuni 2003)
  • Mererannikute seire
  • Põhja-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) jt rahvusvaheliste kokkulepete raames tehtavad kalandusuuringud (kuni 2003)
  • Ohtlike ainete seire rannikumeres
  • Peipsi-Pihkva-Lämmijärve kalastiku uuringud (kuni 2003)
  • Põhjataimestiku seire rannikumeres
  • Rannikumere eutrofeerumine
  • Rannikumere kaugseire
  • Siirde- ja rannikukalade uuringud (kuni 2003)

Välislingid

EE 11, 2002; muudetud 2011