metoik (< kr metoikos ’ümberasuja’), Vana-Kreeka polistes, eriti Ateenas alaliselt elav võõramaalane. Metoikul polnud poliitilisi õigusi, tal ei tohtinud olla maavaldust, kuid ta pidi osa võtma sõjateenistusest ja tasuma makse.

VE, 2006