Nizami monument Bakuu (1949, Fuad Əbdürəhmanov)

Nizami, Nizami Gandžavi, täisnimega Jamal ad-Dīn Abū Muḥammad Ilyās ibn-Yūsuf ibn-Zakkī (1141 Gəncə, Aserbaidžaan — 12. III 1209 samas), keskaja Aserbaidžaani ala silmapaistvaimaid pärsia keeles kirjutanud luuletajaid.

Pärines linlastest, elas kogu elu Arrani pealinnas Gəncə, otsimata teenistust õukonda­dest. Vastandas oma loomingu teravalt kaasaegsele õukonnaluulele ja järgis peamiselt sufismi ideaale, kuid samas ühendas filosoofilised tõeotsingud ja õukon­naluulele omaseks saanud rafineeritud luuletehnika. Nizami kirjanduspärandi moodustavad lühike diivan ja 5 suurt luuleteost, mis hiljem koondati Hamsaks. See käsitleb keskaja Hommikumaa teadmisi ja vaim­seid taotlusi ning koosneb filosoofilisest õpetuspoee­mist „Saladuste varamu” (lõpetatud 1176. ja 1180. aasta vahel), lembepoeemidest „Husrav ja Širin” (lõpeta­tud 1181) ja „Laili ja Madžnun” (lõpetatud 1188), astronoomilis-alkeemiliste müütide alusel loodud „Seitse iludust” (lõpetatud 1197) ning ajaloolis-filosoofilisest „Aleksandri-raamatust” („Iskander-name”, lõpetatud 1197–1204). Nizami poeemid on sisult mitmeplaanilised; rohked, kuid valitud sümboolsed kujundid võimaldavad olustiku taustal väljendada filosoofilisi tõekspidamisi inimese ja kosmose kohta. „Saladuste varamu» on kirjutatud vastuseks Sanaii „Tõdede aiale” ning koosneb peamiselt eetikat põhjendavate tähendamissõna­de luulendustest. Lembepoeemid kasutavad Sassaniidide aja iraani ja araabia ainestikku ning paistavad silma tõepärase ja dramaatilise tegelikkusekujutamisega. „Aleksandri-raamat” koosneb 2 osast: „Kuulsuseraamat” järgib peamiselt ajaloosündmusi, „Õnneraamat” kujutab Makedoonia Aleksandrit mõtleja ja müstilise tõe otsijana, kelle rännakud viivad lõ­puks ideaalsele õigiusemaale. „Hamsa” on avalda­nud suurt mõju pärsia ja türgi kirjandusele ning ol­nud matkimisväärne eeskuju 20. sajandini. „Hamsasid” on loonud näiteks Amir Husrav Dehlavi, Dzami ja Navoii, „Husravi ja Širini” on matkinud umbes 50, „Sala­duste varamut” umbes 80 ning „Lailid ja Madžnuni” enam kui 100 autorit. Nizami „Hamsa” on olnud ka raamatukunstnike ja miniatuurimaalijate meelisaine; tuntuim on Briti Muuseumis säilitatav käsikiri (1539–43), milles on Mir Musavviri, Aqa Miraki, Sultan Muhammadi ja Mirza Ali miniatuurid.

Kirjandus

• E. Э. Вертельс. Избранные труды. Низами и фузули. М., 1962
• А. Е. Крымский. Низами и его современники. Баку, 1981
• H. Udam. Nizami kui tarkuseõpetaja. – Orienditeekond. Eesti Mõttelugu, 37, Tartu, 2001, lk 168–181

EE 6, 1992; muudetud 2014