Paldiski

Paldiski üldandmed
Elanike arv (2010)  4125
Pindala veealaga 101,8 km2,  veealata 60,2 km2
Linna õigused  1783
Linnapea Tiit Peedu
Maakond  Harjumaa

Paldiski, linn Harjumaal Pakri poolsaare läänerannikul paelaval Paldiski ehk Pakri lahe ääres. Koos linna haldusse kuuluvate Pakri saarte, Pakri poolsaare ja Paldiski lahe veealaga on Paldiski pindala 101,8 km2 (ilma veealata 60,2 km2).

Paldiskis on linnavalitsus, postkontor, piirivalvekordon, konstaablipunkt ja päästekomando.

Paldiskis asub Eesti kaitseväe väeüksus 1. Jalaväebrigaad, samuti tegutsevad Paldiski Naiskodukaitse, Paldiski Kodutütred ja Paldiski Merinoorkotkad.

Paldiski Põhjasadam

Rahvastik

Paldiski elanike arv
1782 209
1874 837
1897 9001
1913 1309
1922 1053
1930 1136
1934 841
1938 686
1940 726
1951 3500
1959 3387
1965 4039
1969 5081
1976 7287
1979 73112
1989 76902
1991 75722
2000 4262
2003 4230
2010 4125
1mitteametlikel andmeil
2 alatised elanikud

Elanikke on umbes 30 rahvusest, sh eestlasi umbes ⅓. Paldiski elanike arv vähenes oluliselt pärast Vene sõjaväelaste lahkumist (1994). Linna infrastruktuur oli lõhutud, keskkonna saastatus suur, demograafiline olukord keeruline ja tööhõive väike. Nende küsimuste lahendamine on päevakorral ka praegu.

Vene sõjaväe lahkumine ja sinimustvalge lipu heiskamine Paldiski sõjaväelinnakus 2. septembril 1994

Paldiski elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv Vanuserühm (aastad)
     0—14 15—64  üle 64
    arv % arv % arv %
1989 7690 2005 26 5383 70 302 4
2000 4262 875 20 2933 69 454 11
2010 4125 648 16 2890 70 587 14

Ettevõtlus ja transport

Paldiski töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 44 11
Kalandus 3
Töötlev tööstus 872 396
Energia- ja veevarustus 20 69
Ehitus 108 82
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 168 190
Hotellid ja restoranid 84 46
Veondus, laondus ja side 172 225
Rahandus 8 7
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 84 107
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 2128 286
Haridus 196 156
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 240 101
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 196 52
Töötajaid kokku 4320 1757

1. II 2003 oli Paldiskis 102 ettevõtet, sh hulgi- ja jaemüügiga tegelevaid 30, kalandusettevõtteid 17 ja rahandusettevõtteid 16. Kui Paldiski oli kinnine linn, oli seal ainult 2 suurt tööandjat (õmblustsehh ning navigatsioonimärke tootev ja laevu remontiv sõjatehas). Paldiski arengu põhialus on valdavalt jäävaba sadam. See koosneb riigiettevõttele AS Tallinna Sadam kuuluvast Lõuna- ja eraettevõttele Paldiski Sadamate AS kuuluvast Põhjasadamast. Hoogsamalt on arenenud Paldiski Lõunasadam. Sadama territoorium on 141 ha ja akvatoorium 135 ha, kümne kai kogupikkus on 1,85 km ja suurim sügavus kai ääres 13,5 m. Käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluline tegevusvaldkond on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. 2002. aastal valmis uus reisiterminal, rajamisel on Balti riikide moodsaim biodiisli terminal. Laopinda on sadamal 12 000 m2 ja laoplatse 270 000 m2. OÜ Paldiski Tehnopark rajab Keila–Haapsalu maantee äärde sadamate lähedale 25 ha suurusele alale 24 tootmis- ja ärimaa kinnistut koos tehnovõrkudega. Lõunasadamat teenindavad ka Paldiski Sadamate AS, OÜ Transfennica, AS Kuusakoski, AS Alexela Terminal, ESTEVE Terminaljmt.). Põhjasadama majanduslik tähtsus on väike. Alates 2011. aastast on Paldiski Sadamate AS-il luba luua sadamasse vabatsoon. 2010. aastal andis Paldiski Sadamate AS tööd ligi 200 inimesele ja temale kuuluv, vabatsooni tulevane operaatorfirma, OÜ Palsteve rohkem kui 300 inimesele. Tegutseb AS Paldiski Tsingipada (teraskonstruktsioonide kuumtsinkimine).

Paldiskil on tähtis transiidikeskus, ühendus Tallinnaga toimub nii maanteed (Tallinna–Paldiski maantee) kui ka raudteed pidi (Tallinna–Paldiski raudteeliin).

Tallinnaga peetakse ühendust elektrirongide, busside ja liinitaksodega.

Paldiski sadam

Paldiski tuulepark

Haridus, kultuur ja tervishoid

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum

Linnas asuvad Paldiski Gümnaasium (2002/03. õa 266, 2009/10. õa 171 õpilast), Paldiski Vene Gümnaasium (2002/03. õa 401, 2009/10. õa 274 õpilast), muusikakool ja 2 lasteaeda. Arstiabi osutavad Paldiski Perearstid OÜ ja hambaravikabinet. Tegutsevad Paldiski Huvikeskus, Paldiski Noortekeskus, Paldiski Rahvaõpistu Selts, disainistuudio, keelekeskus, integratsioonikeskus, raamatukogu ja Eesti Frankofoonia Ühing. Lasteaias Sipsik tegutseb nukuteater. Lasteüritusi korraldab ka Paldiski Lastekaitse Ühing. Peale nende on Paldiskis Venemaa Kaasmaalaste Ühing, Paldiski Linna Invaliidide Ühing, Eesti Punase Risti Paldiski Selts, ühing Pakri Heakord, MTÜ Sõdurimess, Pakri Käsitöö ja Koduloo Koda. Tegutseb Paldiski Naisteklubi, Põhjasadama Mereklubi Rogerwiek ja Paldiski Väikelaevade Klubi. Spordiorganisatsioonidest on suurimad SA Paldiski Rehabilitatsioonikeskus ja Pakri spordiklubi. Linnas on 3 võimlat ja ujula. Muula mägedesse on rajatud autokrossirada.

Paldiskis tegutsevad adventistide usuühing, Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Paldiski Püha Georgi Kogudus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni Kogudus, Tallinna Metodisti Kirik Paldiskis, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Paldiski Nikolai Kogudus, nelipühilased, Jehoova tunnistajad ja Paldiski Meremisjon.

Linnaehitus ja arhitektuur

Paldiski_kaartskeem

Piki mereranda raudtee ääres asuvad tootmishooned, laod ja sadamarajatised eraldavad elamulinnaosi merest. Linna keskne pikitelg on Rae tänav, terviklikku linnakeskust ei ole. Huvi väärivad piirkonna loodus, Pakri tuletorn, õigeusu Püha Georgi kirik, Nikolai kirik, Peetri kindluse 5 bastioni, Amandus Adamsoni suvemaja-ateljee, Salavat Julajevi mälestusmärk ja rahukaitseoperatsioonide õppekeskuse hoone. Osa Paldiski ranna- ja merealast kuulub Pakri hoiualasse. Pakri maastikukaitseala võimsaim kaitsealune objekt on Pakri paekallas. Kaitse all on 16 suuremat Leetse rändrahnu, 4 Neosti rändrahnu, Põllküla rändrahn ning Suur- ja Väike-Pakri rändrahnud.

Pakri pank

Pakri tuletorn

  

Ajalugu

17. sajandil rajasid rootslased Pakri neeme lähedale väikese kantsi (rts Rågövik, sks Rogerwiek). Peeter I valis 1715 Pakri lahe Eesti põhjaranniku teise sõjasadama (lisaks Tallinnale) asukohaks. Insenerpolkovnik L. J. Luberace (Люберас) kavandas sinna peale sõja- ja kaubasadama ka lahte sissesõitu varjavad muulid, neid kaitsvad rajatised, korrapärase planeeringuga sõjaväeasula, laevatehase ja tsaari maja. Ehitus (tööjõuks peamiselt sunnitöölised) kestis 1716–26 (Peeter I käis linna nurgakivi panemas suvel 1723) ning jätkus hiljem Jelizaveta Petrovna (käis Paldiskis 1746) ja Katariina II (Paldiskis 1764) ajal 1746–70 tuntud insenerkindrali Heinrich von Bradtke ning Abram Hannibali, Burkhard von Münnichi jmt juhtimisel, kuid jäi lõpetamata: paelavaserval valmisid kindluse (tsitadelli) ümber bastionid ja vallikraavid, aga muulidest tuli loobuda, sest tormilainetus lõhkus ehitatu. Sadama juurde ehitatud asula (algne nimi lahe järgi Rogerwiek, aastast 1762 vn Балтийский порт, pr Port Baltique, sks Baltischport) sai linna õigused 1783 ja oli 1783–96 maakonnakeskus. 19. sajandi I poolel Paldiski areng soikus, linn jäi põhiliselt Tallinna kõrvalsadamaks; sealseist soodsaist jääoludest johtuvalt valiti Paldiski hiljem üheks *Balti raudtee (valmis 1870) otspunktiks. Jäälõhkujate rakendamine Tallinnas (aastast 1895) mõjus Paldiski sadama kaubakäibele ebasoodsalt. 1876–1915 oli Paldiskis merekool (sai 1904 oma hoone). 1910 allutati Paldiski kindlus meredepartemangule. 5. VII 1912 kohtusid Paldiskis Nikolai II ja Wilhelm II. I maailmasõja ajal paiknesid Paldiskis kui manöövribaasis väeosad, mis tagasid Vene Põhjarinde 12. armee ja mereväe tegevuse. Kui ööl vastu 11. XI 1916 oli Paldiskit Saksa sõjalaevadelt tulistatud, ehitati Pakri neemele ja 1917 Väike-Pakrile rannakaitsepatarei (120 mm suurtükid). 1920.–30. aastail oli Paldiski (1933. aastani Baltiski) tagasihoidliku majanduseluga väikelinn, kus mingil määral tegeldi kilu püügi ja töötlemisega ning põllumajandusega. Paldiski vabasadamast veeti välja propse, kartulit ja Rootsi paberivabrikuile Vasalemma paasi. Linna ilmestasid luteri Nikolai (ehitatud 1842, nüüd laohoone) ja õigeusu Püha Jüri (Georgi) kirik (ehitatud 1784, arhitekt Johann Moor; põhiliselt varemeis). 1922–35 tegutses ühisgümnaasium. Eestile 1939 pealesunnitud baaside lepingu alusel hakkas NSV Liit Paldiskisse rajama oma Balti laevastiku rannakaitserajooni (mais 1940 asustati sealsed elanikud mujale). Teises maailmasõjas hõivasid linna 28. VIII 1941 sakslased, nende võimu ajal oli Paldiskis vangilaager ja sõjapõgenike filtratsioonilaager; lahkudes (14. IX 1944) põletasid sakslased suurema osa linnast (säilis umbes 20 elamut). 1940–50 oli Paldiski keskalluvusega linn; 1968. aasta lõpus allutati Paldiskile suurem osa Pakri poolsaart (territoorium suurenes 3,2 km2-st 33,9 km2-ni) ja kogu ala muudeti kinniseks garnisonimaaks, linna rajati NSV Liidu allveelaevastiku õppekeskus (ehitatud 1965–68, selle Pentagoniks nimetatud hoone asemel avati 2008 Paldiski Tööstuspark) ja 2 tuumareaktorit (demonteeriti 1995). 1994 Vene sõjaväelased lahkusid Paldiskist. 1972 sai Paldiski Tallinnaga elektrirongiühenduse.

Paldiski merekool (1907)

Paldiski Põhjasadam uputatud laevadega (1994)

Paldiski lendurite kalmistu (2005)

EE 12, 2003; muudetud 2011