Ruhnu saare lääneosa niidud

Haubjerre soo Ruhnu kõrgemas osas

Limo luidetel kasvavad liivikutaimed, veidi kõrgemal algavad palumetsad.

Taimkatte osas jaguneb Ruhnu kui kaheks – idapoolseks kõrgemaks metsaseks ja läänepoolseks madalaks, niitude ja kinnikasvavate rohumaade, siin-seal paiknevate salude ning saare edelaosas laiuva roostikuga alaks. Saare kõrgemas osas (Kõrg-Ruhnul) eristuvad nõmme-, palu-, laane-, salu-, sooviku-, lodu-, madalsoo- ja rabastuvad metsad.

Kuna luited paiknevad rööbiti, siis koguneb nende vahele vett ja seal esineb paiguti siirdesood, lodu ja rabastuvaid metsatukki. Saare madalas osas (Madal-Ruhnul) olevad rohumaad eristuvad kuivadeks ja niisketeks palurohumaadeks, niisketeks pärisarurohumaadeks, soostunud rohumaadeks, madalsoorohumaadeks, rannarohumaadeks ja kultuurrohumaadeks.

Saare idarannikul olev Limo rand esindab oma valgete ja kinnituvate luidetega kalju- ja liivikutaimkonna liivikute tüübirühma. A. Kalda (1989) on andnud taimkattele saare lõunaosas järgmise profiili (liikudes 2 km idast läände): valged luited (vareskaera kogumikega), kinnistuvad luited, luitemets, palumets, palu-laanemets, laanemets, soostuv laanemets, lodumets vaheldumisi lodu-salumetsa ja laanemetsatukkadega, soostunud liigivaene niit, niiske liigivaene niit, angervaksa suurkogumikud ja roostik. Vääriselupaikade inventuuri käigus (1999–2002) tuvastati Ruhnul 23 vääriselupaika (valdavalt Kõrg-Ruhnu metsades). Erinevate kasvukohtade ja koosluste kaitseks moodustati 2007. aastal Ruhnu hoiuala (hõlmab saare territooriumist enam kui 67%), mis tagab ka hoiuala piiresse jäävatele vääriselupaikadele kaitse.

Loodud 2014