Ruhnu tuulik (1969)

Ruhnu tuulikute säilmed, pärandkultuuri objekt, asukoht Ruhnu küla. Ruhnu saarel oli nii kaartide kui ka kohalike elanike mälestuste kohaselt kokku 8 tuulikut. Kõik veskid asusid küla lääneservas. Tänaseks on kõik tuulikud hävinud, veskikive leidub erinevates taluhoovides. Puitosadest on säilinud ainult ühe tuuliku suurratas võlli otsaga Ruhnu muuseumi kõrval. Pärimuse järgi purustas kolm tuuleveskit Ruhnu poisikeste leitud meremiini plahvatus 1920. aastal. Tuulikud lammutati lõplikult maaparanduse käigus. 1969. aastal taastati Kihnu-Ruhnu mängude ajaks üks tuulik.

Ruhnu tuulikud olid Saarte ja Lääne-Eesti tuulistel aladele iseloomulikud pukktuulikud, mille terve kere oli tuulde pööratav. Püstlaudadest kere raamistik kinnitus jämeda puusamba otsa ristipidiselt tapitud emapuu ehk söömre külge. Sellele toetus ka vahelagi ülakorrusel asuvate veskikividega. Neid ajas ülekande abil ringi tiivavõlli küljes olev hammastega suurratas. Võlli väljaulatuva otsa külge kinnitus igede abil enamasti 2 paari tiibu. Vili valati kivisilma kohal lehtrikujulisse kasti, kust see voolas veskikivide vahele. Valmis jahu jooksis puutoru pidi alumisel korrusel asuvasse jahukasti. Tuuliku kere alla põlvepakkude vahele kinnitub tuuliku tuulde keeramise sabapuu.

Loodud 2013