rõngassaar

Korallrahust rõngassaare tekkimine

rõngassaar, atoll, enam-vähem rõngakujuline, peaaegu katkematu või väikestest saartest ja karidest koosnev korallrahu, mis ümbritseb madalat (sügavus harilikult kuni 50 m) laguuni; paikneb veealuse kõrgendiku, harilikult kustunud vulkaani tipus. Rõngassaart moodustavaid väikesi rõngakujulisi korallsaari nimetatakse atolloneiks. Rõngassaari leidub ainult troopikas (umbes 30° põhjalaiuse ja 30° lõunalaiuse vahel), peamiselt Vaikses ja India ookeanis; moodustavad saarestikke (näiteks India ookeanis paiknevad Lakadiivid ja Maldiivid ning Vaikses ookeanis Kiribati, Tonga, Marshalli ja Tuamotu saarestik).

Enamik rõngassaari on suhteliselt väikesed, suurimate läbimõõt on 60–100 km, näiteks Maldiivides paikneva Suvadiva rõngassaare (koosneb 102 korallsaarekesest) suurim läbimõõt on 71 km, Marshalli saarestikus paikneva Kwajaleini rõngassaare läbimõõt on 67 km.

Tunnustatuima, Charles Darwini hüpoteesi järgi on rõngassaared tekkinud algselt barjäärrahust ümbritsetud saare (vulkaani) aeglasel vajumisel, seejuures ehitavad korallid rahu üha kõrgemaks.

EE 8, 1995