säga (Silurus glanis; ingl wels catfish, vn oбыкновенный сом), suur põhjaeluline eraklik röövkala sägaliste (Siluriformes) seltsist. Levinud Euroopa (v.a Jäämerre suubuvad jõed) ja Kesk-Aasia jõgedes ja järvedes. Eestis on tema levila põhjapiir, ta elab Emajõe vesikonnas (sh Peipsis ja Võrtsjärves), teda on olnud ka rannikumeres (Matsalu ja Pärnu lahes). Pikkus kuni 5 m ja mass 300 kg (Eesti suurimaid on olnud 1935 Peipsist püütud säga – pikkus 2,1 m, mass 56 kg). Soomuseid ja rasvauime ei ole, ülalõual üks paar väga pikki ja alalõual kaks paari lühemaid poiseid. Sööb kalu, kahepaikseid, ka veelinde ja -imetajaid, maimud söövad selgrootuid. Toitub põhiliselt öösel. Koeb portsjoniti pikema aja kestel veetemperatuuril vähemalt 20 °C (Eestis arvatavasti juunist augustini) veekogu põhja kuni 480 000 marjatera. Marja ja vastseid valvavad mõlemad vanemad.

Säga on pikaealine, võib elada kuni 80 aastat. Liha rammus ja maitsev, tarvitatud on ka nahka ja ujupõit (viimast liimi valmistamiseks). Mõnel maal kasvatatakse säga tiikides ja paljundatakse kalakasvandustes. Eestis on säga looduskaitse II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohustatute kategooriasse kuuluv liik ning tema püük on aasta ringi keelatud.

EE 9, 1996; VE 2006; EME 2, 2009; muudetud 2011