Seeba, ka Saaba (ar Sabā’), vanaaja riik Edela-Araabias; pealinn Ma’rib (120 km nüüdsest Sanaast ida pool). Seebat on mainitud 8. sajandil eKr Assüüria allikais ja Vanas Testamendis (Seeba kuninganna külaskäik Saalomoni juurde). Majandus põhines niisutuspõllundusel ning India, Ida-Aafrika ja Vahemere maade vahelisel vahenduskaubandusel, riigil oli oma kiri. Esimestel sajanditel pKr allutas Seeba Lõuna-Araabia riigid Ḩaḑramawti, Katabani ja Minea ning sõdis Himjariga. 6. sajandil vallutasid Seeba etiooplased ja nende järel Sassaniidid. 628 tulid võimule muslimid, Seebast sai Kalifaadi osa.

EE 8, 1995