Seltsiline ja klubiline tegevus jahinduses, 1869 tuli Tartus Alexander Theodor von Middendorfi, Karl Eduard von Lipharti ja krahv Friedrich Bergiga eesotsas kokku Tartu-Võru Ulukikaitse Seltsi asutamiskoosolek. Paljudele katsetele vaatamata ei andnud Venemaa valitsus sellele seltsile tegevusluba, sama saatus tabas ka Eestimaa Jahiseltsi. Küll aga kinnitati 1869 Pärnu Jahimeeste Seltsi, 1891 Eestimaa Jahimeeste Seltsi, 1893 Liivimaa Jahimeeste Seltsi ja Saaremaa Jahisõprade Seltsi, 1905 Kuressaare Jahiseltsi, 1913 Tartu Jahisõprade Seltsi „Wibulane” jmt seltsi põhikiri.Eesti Vabariigis asutati 1920. aastaist alates piirkondlikke jahiseltse ja Kaitseliidu kütisalku (paljude tegevus lõpetati rohkete puuduste tõttu). II maailmasõja ajal jahiseltside tegevus vaibus. 1945 asutati spordiühingu „Kalev” Tartu ja Tallinna, 1949 Pärnu, 1952 Saarte, 1956 Põlevkivibasseini ja 1961 Viljandi jahindusklubi. 1964 moodustasid „Kalevi” jahindusklubid jahindusnõukogu, mille presiidiumi esimeheks valiti Harry Ling. Spordiühing „Jõud” moodustas 1947 Võru, 1957 Põltsamaa ja 1959 Tallinna klubi, 1956 alustas tööd Rakvere Jahimajand ja 1957 Hiiumaa Jahimajand. Lisaks tegutsesid spordiühingu „Dünamo” jahindussektsioon ja Nõukogude armee jahimajandid (Ristil, Tapa lähistel Pavlovski jahimajand, Tartus). 1967 rajati Eesti Jahimeeste Selts, mis ühendas piirkondlikke jahiseltse ja Tallinna Linna Jahindusklubi. Selts haldas ligi 80% Eesti territooriumist. Eesti Jahimeeste Seltsi esimees oli 1987. aastani Feliks Nõmmsalu. 1994. aasta jahikorraldusseaduse kehtestamisega tekkis üle 200 piirkondliku jahiseltsi ja jahiala. Praegu koondab selts oma ridadesse umbes 60% Eesti jahimeestest.Eesti jahikultuuri ja -traditsioone on aidanud juurutada perioodilised ja aperioodilised väljaanded. 1901 hakkas ilmuma Liivi-, Eesti- ja Kuramaa jahisõprade seltside ja Balti Puhtavereliste Koerte Kasvatajate Seltsi väljaanne „Baltische Waidmannsblätter”, mis 1905. aastast jätkas nime all „Neue Baltische Waidmannsblätter”; see jahindust oluliselt mõjutanud väljaanne ilmus 1914. a. lõpuni ning lõpetas tegevuse sõja tõttu. Selle väljaande suunda jätkas 1921–40 ilmunud metsandus- ja jahinduskuukiri „Eesti Mets”. 1921–23 ilmus ajakiri „Eesti Kütt” (tegi mõningast koostööd „Eesti Metsaga”). 1991–2000 andis Eesti Jahimeeste Selts välja ajalehte „Jahimees”, 2001. aastast üllitab ta ajakirja „Eesti Jahimees”. Jahimeeste käsiraamatuid on koostanud Madis Treumann (1924), Franz Reidolf (1938), Tiit Randla (1979), Tiit Randveer (2003). Ilmunud on kogumikud „Jaht ja ulukid” (I 1963, II 1967). Aastast 1997 on välja antud jahiulukite miniteatmikke („Jänesed”, „Metskits”, „Kobras” ja „Metssiga”).Jaan Naaber

EE 11, 2002; muudetud 2011