Sevastopol

Sevastopol Krimmi kaardil

Sevastopoli administratiivne jaotus

Sevastopol (krimmitatari Aqyar), keskalluvusega linn Ukrainas Krimmi edelarannikul, Mustast merest hargneva kuni 8 km pikkuse sügava Sevastopoli lahe äärsetel küngastel; 340 190 elanikku (2001), koos linnavalitsusele alluva administratiivpiirkonnaga 355 638 elanikku (2001).

Liiklussõlm; sõja- ja kalasadam. Masina- (sh laevad ja ujuvkraanad), aparaadi-, tekstiili-, kala- ja veinitööstus.

Sevastopol on Musta mere võimsaim mereväebaas (Venemaa Musta mere laevastik, Ukraina laevastik). Seal on mereväe ja merendusalaseid uurimisasutusi.

Rahvastikust 71,6% venelased, 22,4% ukrainlased (2001).

Administratiivne jaotus

Sevastopoli linnavalitsusele alluv territoorium on jaotatud 4 administratiivseks piirkonnaks: Gagarini rajoon (1), Lenini rajoon (2), Balaklava rajoon (3) ja Nahhimovi rajoon (4). Neist kahe viimase koosseisus on Inkerman (5), Katša alev ja 28 küla.

Vaata ka seotud artiklit Balaklava.

Arhitektuur

Arhitektuurimälestisi: bütsantsi stiilis Vladimiri kirik (alustati 1854, valmis 1888), vene klassitsistlik Peeter Pauli kirik (1840–88), Krahvi kai (Grafskaja Pristan, 1787, kolonnaadvärav 1846). Sevastopoli sümbolina tuntakse Rannapuiestee juures laheveest kõrguvat „Uputatud Laevade monumenti” (Amandus Adamson, 1904, püstitati tähistamaks 50 aasta möödumist sellest, kui venelased uputasid Krimmi sõjas oma sõjalaevad, et takistada vastase laevade sisenemist Sevastopoli lahte). Linnas on Sevastopoli kaitsmist kajastavaid memoriaalrajatisi (panoraam Sevastopoli kaitsmine 1854–55 ja Krimmi sõja aegsed kindlustused (nüüd Istoritšeski bulvar), Malahhovi kurgaan, 1944. aasta lahingu paigad Sapuni mäel).

Ajalugu

Sevastopoli asutasid kreeklased umbes 400 eKr, vanim ajalooline keskus on Hersonesos. Keskajal olid Sevastopoli lähistel genovalaste kindlused Cembalo (Balaklavas) ja Calamita (1475 nimetasid türklased selle Inkermaniks). Hiljem tekkis Põhjalahe rannikule krimmitatarlaste küla Ak-Jar ('valge kalju'). 1783 rajasid venelased sinna sõjaväeasula, mis 1784 Katariina II reskriptiga nimetati Sevastopoliks (kr sebastos – majesteetlik, polis – linn). 1804 sai Sevastopol Hersoni asemel Venemaa Musta mere laevastiku peasõjasadamaks ja 1809 kanti ta kindluste nimekirja. Sevastopoli pärast on Krimmi sõjas ja Teises maailmasõjas peetud ägedaid lahinguid. Alates 19. II 1954 kuulus Sevastopol Ukraina NSV-sse (vabariikliku alluvusega linn), 1991. aasta lõpust Ukraina haldusüksus keskalluvusega linn.

Sevastopol. Lõunalaht. 20. sajandi algus

Sevastopol. Paadisadam. 20. sajandi algus

Sevastopol. Sadam. 20. sajandi algus