Sööt, Karl Eduard
Karl Eduard Sööt (26. XII 1862 Lohkva küla, Raadi vald – 1. IX 1950 Tartu), luuletaja. Õppis 1878–81 Tartu kreiskoolis, täiendas end vabakuulajana Tartu ülikoolis. Töötas vallakirjutajana ja 1886–93 Oleviku toimetuses, oli 1895–1914 trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse omanik, 1919–20 Tartu linnanõunik, 1920–23 Postimehe vastutav toimetaja, seejärel kutseline kirjanik. Osales seltside tegevuses (oli Vanemuise seltsi juhatuse liige, Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja juhatuse liige, Eesti Rahva Muuseumi ühingu juhatuse liige, F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees ja Petőfi Seltsi kirjavahetajaliige).
Avaldanud vormiselgust taotlevat ja isikupäraselt südamlikku lüürilist luulet, mida on palju viisistatud, rahvaluulesugemelisi ballaade ja lastelaule, kirjanduse käsitlusi ning tõlkeid saksa ja ungari kirjandusest. Kirjastajana püüdis avaldada väärtteoseid ja tähtsustas raamatute kujunduse. Aastast 1988 annab Luunja vald ja Luunja Raamatukogu Selts temanimelist lasteluuleauhinda. Mälestusmärk Lohkvas (1977).
Eesti Punase Risti teenetemärgi III klass (1938).
Töid
luulekogud
- Aasa õied (2 osa, 1890–91)
- Rõõm ja mure (1894)
- Saatus (1899)
- Mälestused ja lootused (1903)
- Kodu (1921)
- Lapsepõlve Kungla (1923)
- Kuusirbi õsu (1937)
valikkogud
- Aastate kajastus (1925)
- Kogutud luuletused (1942)
- Valitud luuletused (1946)
- Elurada (Toronto, 1951)
Kirjandus
- P. Ambur. Laulurästas hallaöös. Tartu, 1942
- Eesti kirjanduse ajalugu. 3. köide. Tallinn, 1969
Välislingid
- Karl Eduard Sööt Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Karl Eduard Sööt veebisaidil Eesti värss
- H. Visnapuu. Karl Eduard Sööt luuletajana. – Looming 1932, 10
- B. Sööt. K. E. Sööt isamaalüürikuna. – Eesti Kirjandus 1937, 12
- J. Roos. K. E. Sööt avaliku elu tegelasena. – Eesti Kirjandus 1937, 12
EE 14, 2000; muudetud 2012