Sööt, Karl Eduard

Karl Eduard Sööt (26. XII 1862 Lohkva küla, Raadi vald – 1. IX 1950 Tartu), luuletaja. Õppis 1878–81 Tartu kreiskoolis, täiendas end vabakuulajana Tartu ülikoolis. Töötas vallakirjutajana ja 1886–93 Oleviku toimetuses, oli 1895–1914 trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse omanik, 1919–20 Tartu linnanõunik, 1920–23 Postimehe vastutav toimetaja, seejärel kutseline kirjanik. Osales seltside tegevuses (oli Vanemuise seltsi juhatuse liige, Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja juhatuse liige, Eesti Rahva Muuseumi ühingu juhatuse liige, F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees ja Petőfi Seltsi kirjavahetajaliige).

Avaldanud vormiselgust taotlevat ja isikupäraselt südamlikku lüürilist luulet, mida on palju viisistatud, rahvaluulesugemelisi ballaade ja lastelaule, kirjanduse käsitlusi ning tõlkeid saksa ja ungari kirjandusest. Kirjastajana püüdis avaldada väärtteoseid ja tähtsustas raamatute kujunduse. Aastast 1988 annab Luunja vald ja Luunja Raamatukogu Selts temanimelist lasteluuleauhinda. Mälestusmärk Lohkvas (1977).

Eesti Punase Risti teenetemärgi III klass (1938).

Töid

„Mälestused ja lootused”

luulekogud

• Aasa õied (2 osa, 1890–91)
• Rõõm ja mure (1894)
• Saatus (1899)
• Mälestused ja lootused (1903)
• Kodu (1921)
• Lapsepõlve Kungla (1923)
• Kuusirbi õsu (1937)

valikkogud

• Aastate kajastus (1925)
• Kogutud luuletused (1942)
• Valitud luuletused (1946)
• Elurada (Toronto, 1951)

Kirjandus

• P. Ambur. Laulurästas hallaöös. Tartu, 1942
• Eesti kirjanduse ajalugu. 3. köide. Tallinn, 1969