Taar, Agnes

Agnes-Elsa Taar  (aastast 1933 Blaubrük, eestistatult Kajara; 17. IX 1897 Maru küla, Vana-Kariste vald – 7. XII 1976 Tartu), laste- ja näitekirjanik ning prosaist.

Sündis Pärnumaal Maru algkooli õpetaja tütrena, õppis 1907–10 Maru algkoolis, 1911–14 Halliste kihelkonnakoolis, lõpetas 1916 eksternina Pärnu gümnaasiumi, täiendas end 1916 Johannes Voldemar Veski pedagoogilistel kursustel Tartus, omandas 1917 Pärnus õpetajakutse. Töötas 1916–17 Maru algkooli õpetajana, oli 1921–22 Otepää kihelkonna Vidrike ja 1922–23 Mäksa valla Sarakuste algkooli juhataja, 1924–25 Virumaal Moora algkooli õpetaja, 1927–28 postkontoriametnik Viljandis.

Avaldas aastast 1924 ajakirjanduses lastejutte, -luuletusi ja -näidendeid ning täiskasvanutele mõeldud näidendeid (neid mängiti peamiselt väiketeatrites ja maalavadel) ja kaks romaani. Aastast 1928 kutseline kirjanik Tartus, toimetas 1931–32 ajakirja Eesti Naine lisa Väikeste Sõber. Kirjutas 1932 libreto A. Virkhausi operetile „Veskineid”. Võeti Eesti Kirjanike Liidu liikmeks 1940, heideti 1950. aastal liidust välja kodanliku natsionalismi vastase kampaania ajal. Läks Tartus vabasurma üheaegselt koos abikaasaga, maetud Raadi kalmistule.

Töid

lasteluulekogud

  • Klu-klu (1928)
  • Kuldnokk naasis (1970)

lastejutud

  • Merepoeg (1929)
  • Imeline võõras (1930)
  • Musta Notsu seiklused (1930)
  • Kolm poissi ja õnnenumber (1931)
  • Vallimäe vana vares (1932)
  • Mustlase koer (värssjutustus, 1936)

romaanid

  • Mari-Ann õpetajatütar (1938, 22011)
  • Hulkumas ja põgenemas (1940, 22011)

lastenäidendid

  • Mure ja Rõõmu lossis (lavastatud 1929)
  • Kuri Killi loomade kohtus (lavastatud Vanemuises 1930)
  • Viiukese sõit kevaderiiki (lavastatud 1932)

näidendid

  • Emake maamuld (lavastatud Vanemuises 1931)
  • Kõrgemäe noored (1932)
  • Kes on süüdi? (1934)
  • Kolm sündi (1935)
  • Naine tulikahjumärgiga (1936)

Kirjandus

  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000

Välislink

EE 14, 2000; muudetud 2013