Tammer, Harald

Harald Tammer (9. I 1899 Tallinn – 6. VI 1942 Suhhobezvodnoje vangilaager, Gorki oblast), ajakirjanik, sporditegelane, tõstja ja kergejõustiklane. Lõpetas 1915 Tallinna kaubanduskooli. Täiendas end 1931–33 Pariisis poliitiliste teaduste (École libre des sciences politiques'is) ja ajakirjanduse alal (École de journalisme'is) ning 1933 Rahvasteliidu stipendiaadina Genfis. Võttis vabatahtlikuna osa Esimesest maailmasõjast ja Kalevi malevas Vabadussõjast. Oli 1921–29 Eesti Spordilehe toimetaja (spordireportaaži kui ajakirjandusžanri ja eestikeelse sporditerminoloogia loojaid), 1923–33 Päevalehe toimetuse liige, 1933–40 peatoimetaja. Toimetas 1940 ajakirja Revue Baltique, pärast Eesti okupeerimist oli Rahva Hääle küljendaja. Võitis tõstmises maailmameistrivõistlustel 1922 Tallinnas raskekaalus kuldmedali ja Pariisi olümpiamängudel (1924) pronksmedali, saavutas Antwerpeni olümpiamängudel (1920) kuulitõukes 6. koha. Tuli 27 korda Eesti meistriks. Isiklikud rekordid: tõukamine 142,5 kg, surumine 97,5, kuulitõuge 14.15 m, paigalt kaugushüpe 3.07 m ja paigalt kolmikhüpe 9.26 m. Oli Eesti võistkonna peaesindaja ja juht 1928. ja 1936. aasta olümpiamängudel. Võitles selle eest, et Eesti Kultuurkapital toetaks spordiliikumist. Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid Tammeri 1941, suri vangilaagris.

Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (1940).