Eesti parim toiduaine

Tunnustatud eesti maitse

Tunnustatud maitse

toidumärgised, geograafiliste ja traditsiooniliste eritunnuste märgised, võimaldavad ettevõttel (toot­jal) oma toodet ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta. Euroopas on kasutusel näiteks kaitstud päritolunimetus (toode pärineb ühest kindlast riigist või piirkonnast ning tal on ainult sellele paigale iseloomulikest inim- ja keskkonnateguritest tulenevad omadused), kaitstud geograafiline tähis (vähemalt üks toote valmistamise järk on olnud selles geograafilises piir­konnas, kuid toote seos piirkonnaga võib põhineda ka mainel), garanteeritud traditsiooniline eritunnus (toode on koostise ja valmistamisviisi poolest tradit­siooniline, erineb teistest samalaadsetest toodetest, kusjuures välimust tunnusjooneks ei loeta) ning Euroopa Liidu mahepõllumajandusele viitav märk (toode on valmista­tud EL-i mahepõllumajanduse nõudeid järgides). Euroopa toidumärgistele vastavust kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.

Eestis on kasutusel järgmised toidumärgised:

• Tunnustatud Eesti maitse (toote põhitooraine pärineb Eestist)
• Tunnustatud maitse (toode on kvaliteetne, tooraine võib pärineda nii Eestist kui ka mujalt; mõlemat annab välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda)
• Eesti parim toiduaine (uus kodumaine toode, mis on toodud turule konkursile eelneva aasta jooksul, väljaandja Eesti Toiduainetööstuse Liit; antakse ka kuldmärke Eesti parim toiduaine, Eesti parim toit tervisele ja Eesti parim rahvuslik toode ning hõbemärki)
• Eestis kasvatatud (toode on Eestis kasvatatud, harilikult antakse aiasaadusele, kehtib ühe aasta, väljaandja Eesti Aiandusliit)
• Aus kaup (toote valmistamisel ei ole kasutatud mehaaniliselt konditustatud lihamassi, väljaandja Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon)
• ökomärk (toode on toodetud ja töödeldud mahepõllumajanduse nõuete järgi, seda märki võib taotleda mahetootjana riiklikult tunnustatud ja registrisse kantud ettevõte).

EME 2, 2009 (A. Nõulik)