Türi
 |
| Türi üldandmed | |
| Elanike arv (2010) | 5972 |
| Pindala (2011) | 9,79 km2 |
| Linna õigused | 1926 |
| Linnapea | Pipi-Liis Siemann |
| Maakond | Järvamaa |
Türi, vallasisene linn Järvamaa edelaosas, samanimelise valla halduskeskus; 5972 elanikku (2010).
Asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi voorestiku äärealal. Linna alast (9,79 km2) jääb suurem osa jõe paremale kaldale. Türi pinnamoodi kujundavad väikevoored ja Pärnu jõgi.
Türil on vallavalitsus, päästekomando, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Järvamaa kontor, PRIA Järvamaa Büroo, Järva Maaparandusbüroo.
Türil on tihe ühendus 14 km kaugusel asuva maakonnakeskuse Paidega. Nende kahe linna sotsiaalmajanduslikud struktuurid on tihedalt põimunud, koos moodustavad nad Kesk-Eesti tähtsa majandus- ja transpordi- ning kultuurikeskuse. Lähiümbruses on Türiga tihedalt seotud Särevere alevik ja Türi-Alliku küla. Türil on Pärnu jõe saare kaitseala. Linna piiresse jääb osa Pärnu jõe hoiualast ja osa Türi-Karjaküla hoiualast.
Kitsarööpmelise raudtee vedur Türi jaamahoone taga on tehnikamälestis
Rahvastik
| Türi elanike arv | |
| 1913 | üle 2000 |
| 1925 | 2 100 |
| 1934 | 2 903 |
| 1941 | 3 594 |
| 1959 | 5 625 |
| 1970 | 6 275 |
| 1979 | 6 626 |
| 1989 | 6 862 |
| 2000 | 6 324 |
| 2003 | 6 220 |
| 2006 | 6 137 |
| 2008 | 6 038 |
| 2010 | 5 972 |
| Türi elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 2006 | 6 137 | 924 | 15,1 | 3996 | 65,1 | 1217 | 19,8 |
| 2010 | 5 972 | 792 | 13,3 | 3917 | 65,6 | 1263 | 21,1 |
Majandus ja transport
| Türi töötajate jaotus tegevusalati | ||
| 1989 | 2000 | |
| Põllu-, jahi- ja metsamajandus | 646 | 121 |
| Mäetööstus | 21 | 28 |
| Töötlev tööstus | 1153 | 700 |
| Energia- ja veevarustus | 13 | 59 |
| Ehitus | 357 | 241 |
| Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont | 513 | 402 |
| Hotellid ja restoranid | 97 | 35 |
| Veondus, laondus ja side | 220 | 238 |
| Rahandus | 20 | 17 |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | 90 | 69 |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus | 85 | 155 |
| Haridus | 238 | 220 |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | 122 | 102 |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | 167 | 88 |
| Töötajaid kokku | 3742 | 2487 |
Türi tööstusele pani aluse 19. ja 20. sajandi vahetusel rajatud puupapi, hilisem paberivabrik. Nõukogude ajal töötas enamik inimesi metsamajandus- (Türi Metsakombinaat) ja põllumajandus- (Paide EPT) ning töötleva tööstuse ettevõtetes (Paide piimakombinaadis, Pärnu õmblusvabriku tsehhis jm). 1990. aastail loodi nende suurettevõtete alusel väiksemaid aktsiaseltse ja osaühinguid. Enim äriühinguid on seotud jaekaubanduse, puidu- ja metsatöötlemise ning metallitööstusega. Türi tähtsamad tootmisettevõtted on AS Prelvex (turba tootmine) ja OÜ Metre (metalli töötlemine). Suured tööandjad on ka Edelaraudtee AS, AS Taure (rahvusvaheline autokaubavedu) ja Järva Tarbijate Ühistu. Türi on Kesk-Eesti tähtis liiklussõlm, raudteejaam. Linna lõunaosa läbib Tallinna–Lelle–Viljandi raudtee (raudteejaamast on Tallinna 98, Viljandisse 53 km), mis ristub siin Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaanteega, sellelt hargneb tugimaantee Rapla kaudu Tallinna.
Haridus, kultuur ja tervishoid
Türi Põhikooli algklasside hoone
Haridus. Üldhariduskoolid on Türi Põhikool (aastast 2011; varem oli kooli nimeks Türi Ühisgümnaasium 2002/03. õa 805, 2009/10. õa 542 õpilast), Türi Majandusgümnaasium (2002/03. õa 528, 2009/10. õa 329 õpilast) ja Türi Toimetulekukool (vaimupuudega lastele; 2002/03. õa 32, 2009/10. õa 26 õpilast). 1996–2010 tegutses Tartu Ülikooli Türi kolledž, kus õpetati keskkonnaalase kõrgharidusega spetsialiste. Huviharidust annavad huvikool ja muusikakool. Tegutseb Türi Noortekeskus. Türil on kaks lasteaeda. Sotsiaalhoolekandega tegelevad päevakeskus ja vanuritekeskus.
Tervishoid. Meditsiiniteenuseid osutab OÜ Türi Tervisekeskus. Linnas on 2 apteeki, hambaravikabinet ja loomakliinik.
Kultuur ja sport. Tegutsevad kultuurimaja, raamatukogu (2009. aastal 157 462 teavikut), Türi Muuseum, Eesti Ringhäälingumuuseum (aastast 1999), Türi Kultuuriseltsing (korraldab kultuuriüritusi ja propageerib rohelist mõtteviisi), huviselts Põimik (vitspunutiste valmistamine) ja Järvamaa Rahvakunstiühendus Veimevakk. Linnas on laululava, kus korraldatakse vabaõhuüritusi. Spordiga tegelemiseks on Türil võimla, ujula, jalgpallistaadion, 2 tenniseväljakut ja koolide juures asuvad spordirajatised. Kõrgessaarde on rajatud jooksurada, talvel on Tolli metsas valgustatud suusarada. Türil tegutsevaid spordiklubisid ja -seltse ühendab 1998 asutatud Türi Spordiklubide Liit (2009. aastal 15 liiget). Linnauudiseid kajastab Türi Rahvaleht.
Usuelu. Linnas tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Järva Praostkond, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Türi Püha Martini Kogudus, Seitsmenda Päeva Adventistide Türi Kogudus, Türi Kristlik Misjonikogudus ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Türi Püha Kolmainu Jumala kirik; maetakse Saunametsa ja Kõrgessaare kalmistule. Kesklinna kalmistul asub Vabadussõja mälestussammas (1924, taasavatud 1990).
 Türi Püha Martini kirik |  Türi Püha Martini kiriku altar (2006) |  Eesti Ringhäälingumuuseum Türil (2008) |
Linnaehitus
Türile on iseloomulikud heakorrastatud väikeelamurajoonid, korruselamuid on kesklinnas ja linna äärealal (Tehnika tänaval), tööstuspiirkonnad on Lokuta ja raudteejaama ümbrus. Linna arengut on oluliselt mõjutanud Järva maakonna Türi Aiamajandusgümnaasiumi avamine (1924). Gümnaasiumis juurutatud haljastusvõtted levisid kogu Eestis, enim on neid kasutatud Türi parkides ja aedades. Linna üldilmet iseloomustab rikkalik haljastus. Türil on 7 parki (kogupindala 8,6 ha) ja palju (peamiselt männi-) metsa (280 ha). Puhkuseks sobivad Saunametsa, Kõrgessaare ja Tolli mets. Pärnu jõe kääru linnapoolsele kaldale on rajatud allikatoiteline tehisjärv (5,8 ha). Järves on väike saar, mis koos järvega on kujunenud linnaelanike vaba aja veetmise kohaks. Vanim ja huviväärseim ehitus on Püha Martini kirik, huvi pakuvad veel gümnaasiumi hoone (Hariduse 3), renoveeritud raudteejaamahoone, Lokuta park (looduskaitsealune, 1,1 ha) ja mõisahoone, kunstnik Resa Tiitsmaa ateljee ning Käsitöötuba. Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskseltsi Türi osakonna 1978. aastast korraldatav Türi lillelaat on muutunud üle-eestiliseks sündmuseks. Aastast 2002 on Türi Eesti kevadpealinn.
 Türi jaamahoone ooteruum |  Türi tehisjärv |  Kevadpealinn Türi. Peakatete võistluse võitjate autasustamine (2007) |
Ajalugu
Türi Paberi- ja Puupapivabrik 1906–18
Türit (õieti seal tegutsenud preestrit) on esimest korda mainitud 1347 (Turgel), kirikumõisa ümbruses olnud Türi küla (1564 Turgell) asemele rajati 19. sajandi keskel Alliku mõisa Türi karjamõis. Nüüdse Türi alal paiknesid ka Lokuta mõis ning osa Tori mõisa (Torri, eraldus 17. sajandi I poolel Säreverest) maad. Linlik asula hakkas Türile tekkima pärast seda, kui Laupa mõisnikud Taubed asutasid 1899 ehitatava raudteejaama lähedale puupapivabriku (1904 hakati seal ka paberit tootma, töölisi oli ligi 250) ning 1900 valmis Tallinna–Mõisaküla raudtee ja 1901 selle Paidesse suunduv haru (1918 pikendati viimast Tamsaluni). 1917 nimetati Türi aleviks, 1926 linnaks (aastast 2005 vallasisene linn). Linna suurimad ettevõtted olid Türi Paberi- ja Puupapivabrik (as Turgel) ja tellisetehas, 1937 valmis Ülejõel Tori tee ääres Riigi Ringhäälingu saatejaam (Türi raadiojaam; arhitekt Alar Kotli). II maailmasõjas pidurdus mõneks ajaks (12. VII – 1. VIII 1941) Saksa väe pealetung ning toimus lahinguid, mille kestel hävis linnas umbes 100 hoonet, sh raadiojaam ja paberivabrik. Nõukogude ajal oli Türi 1950–59 rajoonikeskus. 1970.–80. aastail tegutses Türil mitu suurt käitist (Paide EPT jt), 1990. aastaiks oli neist saanud mitukümmend tootmise ja vahendamisega tegelevat firmat. 1972 asendati Türit läbiv kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelisega (Tamsalu liin suleti 1971). Türi kultuurilukku on end jäädvustanud esimese eestlasest pastorina 1875–92 Türil teeninud ärkamisaja tegelane Andreas Kurrikoff ning 1861–68 suviti Türil emakodus peatunud ja ümbruskonnas keelt uurinud Friedrich Johann Wiedemann, Türiga olid seotud ka Mats Tõnisson, Jaan Lintrop, Leo Anvelt jmt kirjameest. Türi hariduselu tähtsündmusi on olnud Põhja-Eesti esimese tütarlaste kihelkonnakooli asutamine (1880).
Kirjandus
Türi – kilde kihelkonna ja linna arengust, I osa Paide, 1996, ja II osa Türi, 2001
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
